Riigikogu opositsioonifraktsioonid ja -saadikud esitasid tuleva aasta riigieelarve eelnõule 37 muudatusettepanekut, mis tähendab, et eelnõu teisel lugemisel suure tõenäosusega ööistungeid ei toimu.
Riigieelarve arutelul ööistungeid ilmselt ei toimu
4. november 2015, 17:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahanduskomisjoni andmetel esitati riigieelarve eelnõule tähtajaks kokku 37 muudatust, millest 19 tuli opositsioonilise Vabaerakonna fraktsioonilt ja 13 samasse fraktsiooni kuuluvatelt saadikutelt. Opositsiooniline Keskerakond esitas eelarvele neli ja Konservatiivne Rahvaerakond ühe muudatusettepaneku.
Rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Remo Holsmeri sõnul paistab ettepanekute arvust, et obstruktsiooni teed ei ole ükski fraktsioon valinud.
Vabaerakonna teatel on saadikurühma muudatusettepanekutes olulisel kohal põllumajandustoetused, teaduse arendamine, Eesti ekspordivõimekuse suurendamine ja laekuvate trahvide suunamine riigi stabilisatsioonifondi, et välistada trahvimasina paisumist. Fraktsiooni saadikud tegid kõik eraldi ettepanekuid selle kohta, kuidas kasutada poolt erakondadele ette nähtud toetusest ehk 2,7 miljonit eurot.
Keskerakonna fraktsiooni muudatused näevad ette põllumeestele täies mahus üleminekutoetuse eraldamist ning omavalitsuste tulubaasi järk-järgulist taastamist 12,13 protsendile, mis nõuaks eelarvest 15,1 miljonit eurot. Lisaks soovib keskfraktsioon anda vajalikud vahendid õpetajate palgatõusuks ehk leida puuduolevad 6,3 miljonit eurot. Muudatusteks vajalikud 43 miljonit eurot võiks erakonna hinnangul saada vedelkütusevaru vähendamisest ja valitsuse reservist.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ainus muudatusettepanek käsitleb põllumeeste üleminekutoetust, mille väljamaksmiseks vajalikud 15 miljonit võiks fraktsiooni hinnangul võtta miljoni või paari kaupa eri ministeeriumide ja teiste institutsioonide eelarvest.
Rahanduskomisjoni esimehe sõnul on nii muudatuste maht kui ka katteallikad erinevad ning kui näiteks Keskerakond võtaks omavalitsuste tulubaasi taastamiseks raha valitsuse reservist, siis tema hinnangul ei oleks ettenägematute kulude katmiseks mõeldud valitsuse reservi nii suures määras vähendada jätkusuutlik. Ka vedelkütusevaru vähendamist pidas ta esmapilgul riskantseks.
Samuti ei toeta Holsmer Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekut vähendada põllumeeste toetamiseks kolme miljoni võrra riigimaanteede investeeringuid. Tema sõnul on see konkurentsi küsimus, mis parandab siseriiklikke ühendusi ja annab investeeringu mõttes teedeehitajatele tööd.
Rahanduskomisjon alustab muudatusettepanekute arutelu järgmisel nädalal. Praeguste plaanide kohaselt peaks riigieelarve eelnõu teisele lugemisele jõudma 18. novembril, eelnõu kolmas lugemine peaks toimuma 9. detsembril.