Riigikogu liikmete kuluhüvitiste asjas kriminaalmenetlust ei alustata, teatas riigiprokuratuur Eesti Maksumaksjate Liidule.
Riigiprokuratuur ei hakka kuluhüvitisi uurima
23. november 2015, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokurör Piret Paukštys vastas maksumaksjate liidule, et prokuratuuril pole andmeid, et Riigikogu Kantselei, kes väljamakseid teeb, oleks sedastanud võimalikke pettusi, samuti ei ole riigiprokuratuuril alust arvata, et kantselei oleks hüvitanud Riigikogu liikmetele sõidukite kasutamisega seotud kulutusi ilma õigusliku aluseta. « Prokuratuuri hinnangul ei ole kuriteoteate ega ajakirjanduse vahendusel edastatud teabe pinnalt võimalik sedastada Riigikogu liikmete käitumises seoses kuluhüvitiste kasutamisega KarS § 209 (kelmuse – toim), § 201 (omastamise - toim) ega ka muude kuritegude tunnuseid,» märkis Paukštys.
Prokuratuur lisas, et Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele «riigikogu liikme töö» ja «tööks vajalikud kulutused». Need mõisted peavad sisustama aga Riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu.
«Prokuratuur möönab, et vastava selgepiirilise süsteemi olemasolu korral võiks Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka kriminaalvastutus,» teatas riigiprokurör vastuses maksumaksjate liidule. «Prokuratuur nõustub väitega, et kuluhüvitiste süsteem vajaks avalikkuses tõusetunud olukordade ning juhtumite valguses ilmselt ülevaatamist ning õiguslikku analüüsi. Sellise kriminaalmenetlusvälise analüüsi läbiviimine ei ole aga prokuratuuri pädevuses.»
Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Jüri Allikalt nentis, et ei nõustu prokuratuuri seisukohaga. «Kui tehakse kulutused viisil või ulatuses, mille puhul ei saa eluliselt usutavaks pidada, et isik teeks neid ainult oma tarbeks, ei saa seda pidada ka tööks vajalikuks kulutuseks,» märkis ta. Allikalt lisas, et esmane eeldus kulutuse tegemisel peaks olema ikkagi see, et isik teeb need enda tarbeks ning alles seejärel tuleb hinnata, kas need kulutused on tema tööks või ametiks vajalikud. Olukorras, kus on selged viited, et tegemist on kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamisega, ei pea arutlema, kas see võib olla «Riigikogu liikme töö» või «tööks vajalikud kulutused».
«Kui Riigikogu liige teadlikult esitab dokumendi kulutuse hüvitamiseks, mida ta ise ei kasutanud ega saanud kasutada, siis esitab isik valeandmeid, sest ta esitab hüvitamiseks kellegi teise kulutuse. Sellega realiseerib ta sõltuvalt asjaoludest kas omastamise või kelmuse koosseisu, leidis Allikalt.
Maksumaksjate liidu juhatuse esimees märkis veel, et kütusekulude hüvitamise ühel juhtumil nähtus avalikkusele teatavaks saanud asjaoludest, et korraga sellises koguses erinevate kütuseliikide tankimine ühe isiku tarbeks oli praktiliselt võimatu. Seega pidi kõikide eelduste kohaselt tankijaid olema mitu ning seega esineb põhjendatud kahtlus, et Riigikogule esitati hüvitamiseks tundmatute kolmandate isikute kulud. Vastavat asjaolu saab menetluse käigus kontrollida tankla turvakaamerate salvestistelt. Samuti saab uurimisorgan teha päringu Maksu- ja Tolliametile, et kontrollida, kas Riigikogu liige on oma põllumajandustehnika tarbeks soetanud erimärgistatud diislikütust.
Eesti Maksumaksjate Liit esitas riigiprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 19. oktoobril.