Riigikogu peaks veel sel aastal moodustama nii soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks kui ka narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ja tõhustamiseks probleemkomisjoni, millest kummagi tööle kuluks hinnanguliselt 50 000 eurot aastas.
Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver ütles Postimehele, et probleemkomisjonide loomise eelnõud on läbinud riigikogus esimese lugemise ja seega pole komisjone veel moodustatud. Tema sõnul pole praeguseks ka täielikult selge, millist tuge komisjonid riigikogu kantseleilt vajaksid.
«Seetõttu ei ole võimalik täpselt öelda, kui suur saaks olema nende komisjonide tööga seotud kulu kantseleile. Kuna riigikogu kantselei tuleva aasta eelarve koostamise hetkel ei olnud komisjonide loomise teema tõusetunud, siis 2016. aasta eelarve eelnõus ei ole nende komisjonide moodustamisega seni arvestatud,» lausus ta.
Siiski märkis ta, et kui arvestada komisjonide seletuskirjades kirjeldatud ülesandeid, liikmete arvu ja töö jätkumist kuni 2019. aasta alguseni, võiks neid tinglikult võrrelda parlamendi erikomisjonidega. Riigikogus tegutseb kolm erikomisjoni: julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon. «Ühe erikomisjoni aastane eelarve on ligikaudu 50 000 eurot,» ütles Seaver.
Seadus lubab moodustada parlamendis probleemkomisjoni, kui läbitöötamist vajab mõni konkreetne olulise tähtsusega probleem. Komisjon moodustatakse riigikogu otsusega, kus määratakse nii komisjoni koosseis, ülesanded kui ka volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitab probleemkomisjon riigikogule oma tööst aruande.
Viimati moodustas riigikogu probleemkomisjoni 2003. aasta sügisel eesmärgiga tõhustada HIV, aidsi ja narkomaania ennetustegevust. Komisjon lõpetas oma töö 2004. aasta septembris.