Ehkki ligi veerandi Eesti elanikkonnast moodustavad lapsed, ei peeta siiani nende kohta regulaarset statistikat ning see teeb laste olukorra objektiivse hindamise keeruliseks, märgib õiguskantsler Ülle Madise täna avaldatud raportis ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest.
Õiguskantsler nendib raportis, et terviklik, lapse õigustest ja heaolust lähtuv laste olukorra hindamine on Eestis lünklik. «Vaatamata Komitee soovitustele ei avaldata iga-aastaselt regulaarstatistikas alla 18-aastaste laste kohta andmeid. Takistuseks on nii andmekogude ülesehitus (andmeid kogutakse agregeeritud kujul) kui ka andmete puudumine,» märgib raport.
«Näiteks on andmete agregeerituse tõttu keeruline saada ülevaadet 0–17-aastaste laste kohta tervishoiuvaldkonnas, jälgida asendushooldusel olevate laste käekäiku ja analüüsida neile pakutavate teenuste mõju, sh jälgida juhtumiplaani täitmist. Samuti puudub ülevaade välismaal töötavate vanemate lastest ja lastest, kelle vanemad viibivad vangistuses,» toob õiguskantsler välja.
Eestis oli 2015. aasta alguse seisuga 244 403 last, mis on 18,5 protsenti kogu elanikkonnast.
Õiguskantsler soovitab riigil avaldada peavoolustatistikas nii lapsekeskseid (laps kui vaatlusühik) kui lapsest lähtuvaid (laps kui andmeallikas) andmeid, tuues igas valdkonnas välja vanuserühma 0–17-aastased.
Samuti soovitab ta jätkata andmekogumist laste endi käest, hõlmates ka majandusliku ja sotsiaalse heaoluga seotud küsimusi ning luua laste heaolu kajastav mõõdikute süsteemi ja avaldada iga-aastaselt vastavad näidikud lapse õiguste tagamise hindamiseks.