Üksikkandidaat Indrek Tarandi edu europarlamendi valimistel võib innustada riigikokku kandideerima rohkem üksikkandidaate, leiab politoloog Anu Toots.
Anu Toots: Tarandi edu võib üksikkandidaate innustada
15. november 2010, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toots rääkis Postimees.ee’le, et tülpimus erakondadest on endiselt päevakorras ning üksikkandidaadid saavad just valijate protestihääli. «Tõenäoliselt on jätkuvalt inimesi, kes suhteliselt naiivselt usuvad, et üks inimene suudab teha poliitikat,» tõdes ta.
Tootsi sõnul on väga raske öelda, kas üksikkandidaadina valimistel osaleda lubanud Martin Helme, Mart Helme või Leo Kunnas võiksid riigikokku pääseda. «Sellest kolmikust mõnel on ilmselt suurem šanss, teisel väiksem,» märkis ta.
Toots rääkis, et üksikkandidaatidel on väga keeruline oma ideid riigikogus läbi suruda: «Nad võivad mõne värvika sõnavõtu teha riigikogus, aga sellisest värvikast sõnavõtust õigusakti muutmiseni on väga pikk tee.» Samas peab ta positiivseks, et üksikkandidaadid vähemalt üritavad riigikokku saada ja poliitilist elu elavdada.
Kui märtsis toimuvatel riigikogu valimistel osaleb sama palju valijaid kui 2007. aastal, peaks üksikkandidaat saama parlamenti pääsemiseks valimisringkonnast olenevalt hinnanguliselt 4500-6000 häält.
Üksikkandidaat osutub riigikogu valimistel valituks, kui tema saadud häälte arv on võrdne või suurem kui valimisringkonna lihtkvoot, mis saadakse kehtivate häälte arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoodi suurus sõltub seega otseselt hääletamisest osavõtjate arvust.