Esmaspäeval suri 75-aasta vanusena oma kodus Lõuna-Prantsusmaal tunnustatud helilooja Andrei Volkonsky, keda kõrvuti Alfred Schnittke, Sofia Gubaidulina ja Edison Denissoviga peetakse nõukogude muusikaavangardismi üheks silmapaistvaimaks esindajaks.
Suri helilooja Andrei Volkonsky
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene aristokraatliku suguvõsa järeltulijana sündis ta Genfis, kuid pärast sõda asus tema pere elama Nõukogude Liitu.
1956 kirjutas Volkonsky Nõukogude Liidus esimese dodekafoonilises süsteemis komponeeritud pala «Musica Stricta», mis tollases «formalismi» vastu võitlemise õhkkonnas kutsus esile ägeda vastureaktsiooni.
Omamata erilisi võimalusi oma avangardistliku muusikaga publikuni jõudmiseks, keskendus ta juba 1950ndatel klavessiinimängule ja temast sai selle pilli tunnustatuim interpreet Nõukogude Liidus. 1965. aastal asutas Volkonsky vanamuusikaansambli Madrigal.
1973. aastal lahkus ta Nõukogude Liidust ja asus elama Prantsusmaale.
Aastatel 1954–1960 oli Volkonsky abielus poetess Helvi Jürissoniga, kellega tal on poeg Peeter Volkonski. Eestiga jäi ta seotuks ka järgnevatel aastatel. Režissöör Grigori Kromanov kutsus Volkonsky tegema muusikat filmile «Viimne reliikvia», kuid see projekt ei realiseerunud.
Andrei Volkonsky 1990. aastate alguse klavessiinikontsert Tallinnas Mustpeade Majas jäi tema viimaseks avalikuks esinemiseks. (PM)