Vene-Gruusia sõjas võib olla üks võitja, kes ei kandnud sõjalisi ega poliitilisi kaotusi. Aleksandr Lukašenka jaoks on avanenud ajalooline võimaluste aken.
Aleksandr Lukašenka – Kaukaasia sõja võitja
18. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe külmutatud konflikti lahtisulatamine Vene tankide osalusel sundis nii lääneriike kui ka Moskva nn lähivälismaad närveerima võimalike ümberkorralduste pärast neis kohtades, mida on siiani peetud suhteliselt stabiilseks.
Venemaa SRÜ sõprade leigust oma strateegilise liitlase toetamises saab selgitada vaid ühenduse liikmete kartusega oma tuleviku pärast. Kui kommenteerijad on keskendunud Krimmi, Transnistria ning Mägi-Karabahhi võimalikule tulevikule, on olulisi nihkeid viimastel nädalatel toimunud hoopis Valgevene tandril.
Just Minski käitumine Vene-Gruusia konfliktis on olnud Vene meedia hinnangul Moskva spetsialistidele kõige üllatavam. Valgevene on ühelt poolt Venemaa lähim liitlane ning suisa osa ühisest liitriigist, kuid teisalt ei rutanud sugugi Moskva toetamisega palavatel augustipäevadel.
Möödus nädal pärast Venemaa suursaadiku etteheidet Minskile «tagasihoidliku vaikimise» pärast, enne kui Valgevene president Aleksandr Lukašenka kiitis kohtumisel Sotšis oma kolleegi Dmitri Medvedeviga Vene sõjaväe tegutsemist Gruusias.
Venekeelne Newsweek kirjutab, et presidentide kohtumisele eelnesid gaasihinna läbirääkimised peaministrite vahel. Gazpromi plaan tõsta gaasi hinda Valgevenele 200 dollarini 1000 kuupmeetri eest ei leidnud valgevenelastelt toetust.
Gaasi hind kujuneb sellest kütteliigist sõltuva Valgevene majanduse jaoks igal juhul eluliselt tähtsaks ning riigi valitsuse hinnangul on tarvis gaasitarne tingimused Venemaaga kiiremas korras üle vaadata.
Vastasel juhul ootab eelarvet juba aasta teisel poolel kindlasti defitsiit, kirjutas Vene ajaleht Gazeta. Väljaande väitel on valitsus mõistnud, et Gazpromi kavatsuste täideviimisel muutub 2009. aastal ebarentaabliks ligi 60 protsenti riigi ettevõtetest, 2011. aastal aga juba üle 80 protsendi.
Samal ajal ootab Moskva oma liitlaselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kiiret tunnustamist. Läbikukkunud gaasiläbirääkimiste oludes pole Valgevene president sellega kiirustanud.
Uue parlamendi valimiseni Valgevenes on jäänud täpselt kümme päeva. Seniks on Lukašenka teinud heasoovlikke žeste lääne suunal, vabastades oma käskkirjaga aastateks vangi mõistetud opositsioonipoliitikud.
«Silmanähtava konflikti tingimustes on Minski roll kasvanud. Venemaa jaoks on see ainus valge laik temast läänes asuvate läänesõbralike riikide seas. Brüsseli ja Washingtoni jaoks – võimalus jätta Moskva ilma oma ainsast institutsionaalsest liitlasest,» kommenteeris ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja Fjodor Lukjanov.
Nii ongi USA juba asunud Valgevene võime peibutama ning tühistas septembri algul pooleks aastaks sanktsioonid kahe sealse ettevõtte suhtes. Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner jõudis samuti jagada Valgevene aadressil kiidusõnu, avaldades lootust, et peagi järgnevad neile Minskis tormiliselt positiivsed arengud.
Samas pole Valgevene opositsioonilised jõud suutnud siiani kokku leppida, kas boikoteerida valimisi sootuks või osaleda neis, demonstreerimaks võimude korraldatavat farssi, kirjutas Vene päevaleht Novõe Izvestija.
«Piirkondlike valimiskomisjonide sekka on pääsenud vaid kolm protsenti opositsiooni esindajaid. Neid valimiskomisjone on üldarvust 0,07 protsenti. Võimud annavad mõista, et nende demokratiseerumise piirid on ülirangelt paigas,» järeldab väljaanne.