Riigikogu andis mandaadi kuni 210 kaitseväelase missiooniks NATO reageerimisjõududes

President Ilves sel sügisel Liibanoni missioonile suunduvate rahuvalvajatega Foto: mil.ee

Riigikogu võttis eile 78 häälega vastu otsuse, mis näeb ette kuni 210 Eesti tegevväelase kasutamist 2016. aastal NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Ühtlasi pikendas riigikogu mitut senist rahvusvahelist missiooni.

Eesti on varem reageerimisvägedes osalenud mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinijahtijatega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

Sel aastal osaleb Eesti NATO 1. alalise miinitõrjeeskaadri koosseisu üks miinijahtija ja kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonnaga. Ka oli Eesti staabiohvitserid tänavu valmiduses täitma ametikohti staapides.

Reageerimisüksuste kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et üksusi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.

Teistest missioonidest pikendas riigikogu Kosovo rahutagamismissooni, mis nüüd kestab kuni tuleva aasta lõpuni. Eesti Kaitsevägi on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

Ka pikendas riigikogu tuleva aasta lõpuni Eesti osalemist Euroopa Liidu sõjalisel missiooni, mille eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas, Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Tänavu augustis saatis Eesti sellele missioonile ühe logistika staabiohvitseri, tuleval aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.

Samuti pikeneb riigikogu otsusega tuleva aasta lõpuni Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO rahutagamismissioonil Malis ja Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis. Neis osaleb kuni kümme tegevväelast.  

Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis on Eesti ülesendeks saata instruktorid, kes tegelevad Mali üksuste sõjaväelise väljaõppega. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis.

ÜRO rahutagamismissioonile Malis saadab Eesti kaks staabiohvitseri ning vaatlus- ja nõustamismeeskonna.

Tuleva aasta lõpuni pikeneb ka kaitseväe missioon Afganistanis, kus jätkab neljaliikmeline eestlaste demineerimismeeskond. Tegu on NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooniga.

Samuti pikeneb tuleva aasta lõpuni 50 eesti tegevväelase töö Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Viimase välismissioonina pikendas riigikogu tuleva aasta lõpuni Eesti osalemist ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti panustab kuue kaitseväelasega. Missiooni ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.