Hirmu pagulaste ees õhutab vähem kindlustatud ja madalama haridustasemega Eesti elanike sotsiaalmajanduslik ebakindlus, selgus riigikantselei tellitud ning TNS EMOR-i korraldatud pagulasuuringust.
Uuring: pagulashirmu külvab Eesti elanike sotsiaalmajanduslik ebakindlus
17. detsember 2015, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TNS EMOR-i uuringust selgub, et küsitletud Eesti elanike suhtumine migratsiooni ja rändesse üldiselt erineb oluliselt suhtumisest pagulastesse. Kuigi 63 protsenti elanikest toetab inimeste õigust vabalt rännata ning välismaalaste Eestisse elama asumist peab Eesti riigi ja rahva kestmise mõttes ohtlikuks 30 protsenti elanikest, siis elanike hoiakud pagulaste suhtes on mõneti ettevaatlikumad, vahendab ERRi uudisteportaal.
Nimelt leiavad üle poole (53 protsenti) uuringus osalenutest, et pagulasi pole vaja riiki lubada, sest Eesti turvalisus kannataks.
Samas on iga teine vastanu seisukohal, et häda korral tuleb inimesi aidata ning neid Eestisse vastu võtta.