Võrdõigusvolinikult küsis mullu abi 209 inimest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. jaanuar 2016 07:56
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta | FOTO: Margus Ansu / Postimees

2015. aastal pöördus oma murega võrdõigusvoliniku poole 209 inimest. Tooni andsid lapsevanemate küsimused oma õiguste kohta, neist suurem osa oli seotud lapsehoolduspuhkuselt naasmisega. Varasemast nähtavalt rohkem oli mullu küsimusi puudega inimestelt.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul oli puudega inimeste pöördumiste arvu kasv hea peegeldus sellest, et puudega inimesed on muutunud ühiskonnas palju nähtavamaks ja nende hääl kõlab valjemini.

«Voliniku ülesanne on aidata neid, kes tahavad tööl või koolis käia, aga ei saa seda mingi inimesest endast sõltumatul põhjusel teha. Töölesaamise konkursid, füüsiline ligipääs töökohale ja kohandatud töö ongi peamised murekohad, millega puudega inimene meie juurde pöördub. Korduva küsimusena on kerkinud üles ühistranspordi ligipääsetavus, millest sõltub puudega inimese võimalus töökohale jõuda. Omaette probleem on puudega lapse hooldamine või lapsele sobiva lasteaiakoha puudumine, mille tõttu ei saa täies tööjõus vanem tööl käia,» märkis Pakosta.

Pakosta selgitas, et sageli ei tea ka tööandja oma õigusi, näiteks et tal on riigilt võimalik saada mitmeid teenuseid puudega töötaja palkamiseks. Töötukassa toetab puudega inimese tugiisiku tasustamisel või aitab kohandada tööruume ja –vahendeid, kui tuua vaid mõned näited.

«Meie pöördumiste pinnalt on ka näha, et oluline vähemus, kes vajab ühiskonnas just oma õiguste kasutamisel julgustamist, on lapsevanemad. Seepärast tahame sel aastal koguda kokku olulise info, mida lapsevanemad võiksid oma seadustega tagatud õiguste kohta teada. Neid õigusi kajastavaid seadusi on palju ja neis orienteerumine nõuab aega ja kogemust. Kui vajaminev ühte kohta kokku koguda, hoiame lapsevanemate jaoks kokku palju väärtuslikku aega, ning mis kõige tähtsam - oma õigusi hästi teadev lapsevanem suudab oma last paremini aidata,» ütles Pakosta.

Voliniku kantselei poole pöördujate seas on nii mehi kui naisi läbi aastate olnud peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal tõusis naissoost pöördujate arv, sama tendents jätkus ka 2015. aastal. Voliniku kantselei poole pöördujatest olid 2015. aastal 110 naised ja 71 mehed ning kolmel korral olid pöördujateks naine ja mees koos. Voliniku kantselei poole pöördus mullu ka 21 juriidilised isikut. Nelja pöördumise puhul polnud konkreetset isikut võimalik kindlaks teha.

Pea poolte juhtumite korral puudutas küsimus töösuhteid, millele järgnesid kaupade ja teenuste kättesaadavus, haridus ja seadused.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL