Rahvastikugeograaf: on ainult aja küsimus, mil Eesti rändesaldo muutub positiivseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
15. jaanuar 2016 14:01
Laulupidu 2014. aastal. | FOTO: Erik Prozes

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ütles Eesti rahvaarvu vähenemist kommenteerides, et riigi areng ja demograafiline seis viitavad sellele, et Eesti muutub mingi hetk sisserände riigiks.

Statistikaamet märkis täna avaldatud ülevaates, et välisrände saldo oli 2015. aastal taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel. Tammaru selgitas, et kõrgeim tase tähendab tegelikult seda, et rändesaldo on aastate lõikes liikunud üha rohkem nulli suunas ehk sisse- ja väljaränne lähevad aina enam tasakaalu.

Tammaru sõnas, et esialgsetest rändesaldo andmetest ei saa veel välja lugeda möödunud aasta sisserände komponente, kuid vaadates saabujate ja lahkujate arvu läbi aja, on kõige suurem muutus toimunud Eestisse saabujate arvus. Viimased viis aastat on Eestisse saabujate arv olnud 3000-4000 inimese juures, kuid mullu saabus Eestisse 6600 inimest.

«Eesti areng ja demograafiline seis viitavad mõlemad sellele, et mingi hetk muutub Eesti ka sisserände riigiks.

«Nii et saabujate arv on kasvanud kõige rohkem ja võib arvata, et sellest ikkagi väga suure osa annab tagasiränne. Tagasiränne toimub alati aegnihkes – tagasi ei saa ju tulla, kui pole välja läinud,» rääkis Tammaru. Ta täpsustas, et kuna väljaränne on varem olnud suur, siis tasapisi hakkab ka tagasiränne kasvama.

Proportsioon tagasirändajate ja teiste sisserännanute vahel püsis kuni eelmise aastani üsna stabiilsena – umbes pooled olid tagasirändajad ja pooled mujalt saabujad. Seega võib arvata, et ka teistest riikidest sisserännanute arv on tõepoolest veidi kasvanud.

Väljarände arvud on praegu Eestis rahvastikugeograafi sõnul stabiliseerunud. «Möödunud aastal väljarännanute arv 6700 on täiesti võrreldav näiteks aastaga 2013 ja veel varasemate aastatega, tunamullu oli see väiksem,» lausus ta.

Rändepöördest, kus sisse- ja väljaränne tasakaalustuvad, on rahvastikuteadlased rääkinud Eestis juba paar aastat. Põhjus, miks sellest palju räägitud on, on Tammaru sõnul selles, et inimeste liikumist mõjutavad tegelikult kaks fundamentaalset tegurit: elatustasemete erinevus võrdluses teiste riikidega ja rändeks sobilike inimeste hulk.

Kuigi Eesti ja teiste riikide elatustasemete vahe on veel suur, on see siiski aasta-aastalt vähenenud. «See tegur on väljarändele avaldamas pigem järjest väiksemat mõju,» tõdes Tammaru.

Teine põhiline tegur on rändeks sobilike inimeste olemasolu. «Ükskõik kui suur see majandustaseme erinevus on, mitte kõik inimesed ei liigu võrdse tõenäosusega välja. Alati on teatud kindlat liiki inimesed, kes rohkem välja rändavad ja need, kes välja ei rända,» selgitas teadlane.

Kõige intensiivsem vanusevahemik, mil elukohta vahetatakse või teise riiki elama minnakse, on 20–45 eluaastat. Selle vanuserühma osakaal aga järjest kahaneb. «See oli pikka aega suur, sest 1980. aastate lõpus oli kõrge sündimus ja need inimesed jõudsid mingi hetk suure rände ikka. Aga nüüd hakkavad sellesse peamisesse rändeikka jõudma järjest 1990ndate väiksed sünnipõlvkonnad ehk neid sobilikke inimesi, kes välja rändavad, on jäänud vähemaks.»

Kolmandaks tuleb arvestada juba mainitud tagasirände aegnihkega. «Praegu on juba kümme aastat väljaränne olnud suur, aga mingi osa väljarännanutest tuleb alati tagasi. Mitte kõik loomulikult, aga mingi osa tuleb tagasi,» lausus teadlane.

«Nende kolme teguri kombinatsioonis võib arvata, et suund rände osas on selgelt loodud ja on ainult aja küsimus, millal Eesti rändesaldo muutub positiivseks. Seda sõltumata põgenike teemast, et kuidas see edasi areneb,» kinnitas Tammaru ja täpsustas, et majanduskriis võib alati lühiajalisi võnkeid sisse tuua, ent üldsuundumus on selge.

«Eesti areng ja demograafiline seis viitavad mõlemad sellele, et mingi hetk muutub Eesti ka sisserände riigiks,» ütles ta.

Loomuliku iibe puhul tasub Tammaru sõnul arvestada seda, et demograafilised protsessid on omavahel seotud ehk loomulik iive sõltub samamoodi rändest. Kui rännatakse palju välja, sünnivad ka lapsed teistes riikides. Kui muutub rände suundumus, muutub ka sündivus. Rändepööre mõjutab Eesti sündimust seega pigem positiivses suunas.

Esialgsetel andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) saja võrra.

Loe pikemalt:

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL