Abipolitseinikud saavad ehmatamiseks tulirelva

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abipolitseinik
Abipolitseinik Foto: Peeter Langovits

Riigikogu võttis 52 koalitsioonisaadiku ja rohelise häälega vastu uue abipolitseinike seaduse, mis annab abipolitseinikele õiguse iseseisvalt patrullida ning kanda ka tulirelva, mida nad tohivad kasutada vaid hädakaitseks. Ükski opositsioonisaadik hääletuse ajal saalis polnud.

Nüüdsest võivad vähemalt 100 tundi koos politseinikuga patrullimas käinud ning lisakoolituse läbinud abipolitseinikud ka täiesti iseseisvalt tegutseda - isikuid küsitleda ja dokumente nõuda, isikusamasust tuvastada, alkoholijoovet kontrollida, sõidukit peatada ja teha turvakontrolli, ettekirjutusi ja isikuid kinni pidada.

«Eelkõige lahendame me sellega nende hajaasustustega Eesti paikkondade, piirkondade probleemi, kus politsei reageerimine ei ole võib-olla nii kiire, kui see on suuremates linnades,» ütles õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) riigikogu kõnepuldis eelnõu tutvustades. «Me anname võimaluse ka seal aktiivsetel kogukonnaliikmetel, kes tunnevad endal kohustust olla teiste inimeste, oma ligimeste vara ja ka põhiõiguste ja vabaduste kaitsel väljas, seda seda teha.»

Iseseisvalt töötavad abipolitseinikud peavad kandma politseivormi koos abipolitseiniku eritunnustega, muul juhul vaid eritunnuseid – varrukaembleemi, rinnamärki ja kirja «abipolitseinik».

Tulirelv koolitatutele

Abipolitseinikud saavad ka tulirelva – revolvri või püstoli kandmise õiguse, kui on läbinud tulirelva kasutamise koolituse ning abipolitseinikele mõeldud täiendava 40-tunnise ja arvestusega lõppeva tulirelva koolituse. «Abipolitseiniku relvaõppemaht ja programmi sisu vastab ka politsei relvaõppele ja on igati tänapäevane ning läbi mõeldud,» sõnas Vaher.

«Me anname abipolitseinikule tulirelva kandmise õiguse ainult ühel eesmärgil: heidutusena. Ja seda on võimalik kasutada vaid hädakaitses hädakaitsepiire ületamata,» rõhutas Vaher, kelle kinnitusel oli õiguskomisjonis selle üle pikki vaidlusi.

Varasemast enam on uues seaduses käsitletud ka abipolitseiniku sotsiaalseid garantiisid. «Hüvitise maksmine abipolitseiniku hukkumise või töövõimetuse korral toimub politseiametnikega samadel alustel,» lausus Vaher.

Praegu on Eestis umbes 2000 abipolitseinikku ja Vaher lootis, et nende hulk pärast uue seaduse jõustumist suureneb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles