Rõivas: minu enda hinnang on riigikontrolli omast nõudlikumgi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. jaanuar 2016 11:17
Taavi Rõivas. | FOTO: Eero Vabamägi

Taavi Rõivas teatas riigikontrolli kriitilise auditi peale, et suurema osaga riigikontrolli soovitustest on riik juba arvestanud, kuid riigiasutused peavad edasi töötama kõigis parandamist vajavates valdkondades.

Riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida vajab riigikontrolli hinnangul olulist edasiarendamist. 17 kohustusest suudab Eesti hetkel täielikult täita vaid kolme.

«Riigikontrolli kõrvalpilk on vajalik, minu enda hinnang on riigikontrolli omast nõudlikumgi. Riigiasutused peavad töötama edasi kõigis parandamist vajavates valdkondades,» kommenteeris peaminister Taavi Rõivas, kelle väitel on paljud riigikontrolli murekohad juba lahenduse saanud.

«Kuigi riigikontrolli hinnangul on juba enne põgenike saabumist saavutatud mitmes valdkonnas kas osaline või täielik valmisolek, saan mina sellega nõustuda alles, siis kui praktikas kõik toimib laitmatult ja tagatud on Eesti inimeste kindlustunne, et riik saab sõjapõgenike vastuvõtmisega hakkama,» lisas Rõivas.

Riigikontrolli audit käsitleb riigi valmisolekut 2015. aasta oktoobri alguse seisuga, intervjuud ametkondadega viidi auditi koostamiseks läbi läinud suvel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Võrreldes suvega on riigi valmisolek sõjapõgenike vastuvõtmiseks oluliselt tõusnud. Sõjapõgenike lõimimine Eesti ühiskonda ei ole ühekordne tegevus vaid protsess, millesse valitsus panustab pikaajaliselt, kinnitas kommunikatsioonibüroo.

Eesti riigil on valitsuse kinnitusel olemas tegevuskava Euroopa rändekava raames sõjapõgenike ümberasustamiseks ja -paigutamiseks, mille pagulaspoliitika koordinatsioonikogu esitas valitsusele 8. oktoobril 2015.  Erinevad ametkonnad teevad tegevuskava ellu viies tihedat koostööd ja kava kohandatakse vastavalt muutuvale olukorrale Euroopa Liidus ja selle piiridel.

Esimeste sõjapõgenike vastuvõtt annab kommunikatsioonibüroo teatel võimaluse riigi ettevalmistust testida ning näitab, kas on küsimusi, millele peaksime järgnevate sõjapõgenike vastuvõtmisel enam tähelepanu pöörama.

Haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeerium on valitsuse kinnitusel järjepidevalt tegelenud teenuste, eluruumide, haridusküsimuste ja lastehoiuteenuse kättesaadavusega. Sealhulgas on muudetud  riigipoolset toetust sõjapõgenike laste keeleõppele koolides ja lasteaiakohtade tagamisel  paindlikumaks ja vajadustele vastavamaks. Loodud on koolitusprogramm koolidele ja lasteaedadele, kus õpivad uus-sisserändajate* perede lapsed. Need koolid ja lasteaiad said 2015. aastal vajaduspõhiseid koolitusi.

Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid, tõi valitsuse kommunikatsioonibüroo välja. Eesti koolides käib praegu 15-20 last, kelle pere on sõja või vaesuse eest põgenenud ning umbes 400 uus-sisserändajat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades eesti keelt ei valda.

Veel teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo, et siseministeerium käivitas augustis põhjaliku Eesti ühiskonda ja elukorraldust tutvustava kohanemisprogrammi. 2015. aasta lõpuks oli kohanemisprogrammi koolitustele registreerunud 612 soovijat. Kohanemisprogrammi väljatöötamisse kaasati Eestist 35 partnerorganisatsiooni ja arvestati rahvusvahelise kogemusega. Kohanemisprogrammi koolitusi võib vajadusel läbi viia ka prantsuse ja araabia keeles. Kuigi kohanemisprogramm ei ole rahvusvahelise kaitse saajatele kohustuslik, suunab politsei- ja piirivalveamet kõik kaitse saajad kohanemisprogrammis osalema ning selle läbimist toetab ka tugiisik. Kohanemisel on abiks tugiisik ning avalikud teenused, sh töötukassa teenused, samuti pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele keeleõpet.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL