Kui mõni aeg pärast majanduskriisi anti töötamise eesmärgil välja alla 1000 tähtajalise elamisloa aastas, siis viimase nelja aasta jooksul on väljastatud elamislubade arv kahekordistunud, ulatudes 2015. aastal 1659 elamisloani.
Töötamiseks antud elamislubade arv on nelja aastaga kahekordistunud
22. jaanuar 2016, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastail 2004–2015 on riik kokku välja andnud 14 652 tähtajalist elamisluba töötamise eesmärgil. Kui näiteks 2010. aastal anti välja 941, 2012. aastal 835 ja 2013. aastal 863 säärast luba, siis 2014. aastal anti välja juba 1237 ning mullu koguni 1659 tähtajalist elamisluba töötamiseks, selgub politsei- ja piirivalveameti statistikast, mille BNS-ile väljastas siseministeerium.
Kokku on riik aastail 2004–2015 välja andnud 47 279 elamisluba, tõus on alates 2012. aastast olnud pidev. Tunamullu anti elamislubasid välja kokku 4060 ja eelmisel aastal 4929. Rändeliigiti anti mullu enim elamislubasid välja just töötamise eesmärgil, millele järgnesid pereränne ning õppimine. Aasta varem oli levinuim rändeliik pereränne, millele järgnesid töötamine ja õppimine.
Pererände otstarbel on 12 aastaga kokku tehtud 14 652 posiitiivset elamisloaotsust. Mullu anti välja 1458 säärast elamisluba, aasta varem oli neid 1387 ning 2013. aastal vaid 1283. Õppimiseks on 12 aasta jooksul antud 5873 elamisluba; aastati on sääraste lubade väljastamine kasvanud pea igal aastal: kui 2013. aastal oli neid 679, siis 2014. aastal 893 ja 2015. aastal 1145.
Tähtajalised elamisload on samas aasta-aastalt kahanenud. Kui 2012. aastal anti sääraseid elamislubasid välja 61, siis 2013. aastal 54, 2014. aastal 35 ning mullu vaid 28. Kokku on selle rändeliigiga seotud positiivseid otsuseid tehtud 12 aasta jooksul 536, rekordaasta oli 2011, mil anti välja 142 tähtajalist elamisluba.
Positiivseid otsuseid elamisloa pikendamiseks on riik alates 2004. aastast teinud kokku 59 523, enim on pikendatud välislepinguga seonduvaid elamislube, rändeliigiti järgneb pererändega seotud elamislubade pikendamine. Eelmisel aastal pikendati kokku 6430 tähtajalist elamisluba, aasta varem 4801 ning 2013. aastal 4318 elamisluba.
Kokku on aastail 2004–2015 keeldutud 1230 tähtajalise elamisloa andmisest ning 833 elamisloa pikendamisest. Mullu keeldus riik andmast 87 ning pikendamast 67 tähtajalist elamisluba, tunamullu olid näitajad vastavalt 70 ja 51 ning aasta enne seda 101 ja 147.
Tähtajalise elamisloa positiivsed otsused rändeliikide lõikes aastatel 2004–2015 (allikas politsei- ja piirivalveamet):