Siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb piirikontrolli võimaliku ajutise taastamise korral suunata politsei- ja piirivalveameti ressurssi ümber ja see võib tähendada näiteks liikluspatrullide hõrenemist.
Pevkur: piirikontrolli taastamisel jätab politsei osa muid asju tegemata
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
27. jaanuar 2016, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Politsei- ja piirivalveameti enda ressurssi ja siis suunatakse ressurss ümber. Kesk-Eestis sellisel juhul näiteks jääb mingi osa liikluspatrullidest võib-olla hõredamaks ja ametnikud lähevad piiri peale vastavalt sellele, millised on julgeolekuolukord ja ohuhinnang,» ütles Pevkur täna riigikogu arupärimisele vastates.
Siseministri sõnul on see toiminud samamoodi teistes Euroopa riikides, kus on piirikontroll ajutiselt taastatud.
«Näiteks Saksamaal ja Austrias on taastatud ajutine piirikontroll maantee piiriületuspunktides. Me võime samamoodi küsida, kust võtab Saksamaa need inimesed. Võtab ikka olemasoleva teenistuskoosseisu arvelt ja midagi muud jäetakse kuskil selle arvel tegemata. Nii et kui meil on vaja taastada lühiajaliselt, siis me teeme samamoodi,» rääkis.
Pevkur lisas, et ajutise piirikontrolli taastamiseks on võimalik kasutada ka Kaitseliidu abi. Eesti kasutas Kaitseliitu piirikontrolliks näiteks 2014. aasta septembris, kui Eestis käis visiidil Ameerika Ühendriikide president Barack Obama.
Siseminister lisas, et kui piirikontrolli taastamine on pikemaajalisem, siis tuleb arutada valitsuses ja parlamendis politsei- ja piirivalveameti isikkoosseisu suurendamist.
Euroopa Liidu sise- ja migratsiooniministrid tunnistasid esmaspäevasel kohtumisel, et rändekriisi tõttu võib osutuda vajalikuks Schengeni ruumi peatamine kuni kaheks aastaks. See tähendaks piirikontrolli taastamist Euroopa Liidu sisepiiridel.