Täna Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldatud konverentsil peetud ettekandes ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, et kooli headust ei saa selgitada üksnes riigieksamite tulemuste alusel, vaid tähtsam on väärtustada ja hinnata seda, mis on silmale nähtamatu: koolikultuuri, suhteid, rahulolu.
Samas tunnistas Lukas, et silmale nähtamatuid asju on keeruline hinnata.
«Me ei pea siin jalgratast leiutama, vaid omavahel kokkuleppele jõudma,» sõnas ta. «Arvestame tulevikus senisest veel rohkem koolidesse oma suhtumise kujundamisel väärtuskasvatuse seisu konkreetses koolis.»
Lukase väitel on kool õppeasutuseks olemise kõrval muidugi ka kasvatusasutus, kus nii õpilased kui ka õpetajad peavad tundma ennast väärtuslikena ja turvaliselt.
Lukase tõstis esile, et uute õppekavade ning uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse hindamiskäsitus kajastavad üsnagi põhimõttelisi mõtteviisi muutusi hindamises ning toetatakse üha rohkem teistsugust lähenemisviisi.
Haridusministri sõnul üritatakse igapäevase hindamisega väärtustada õpilase arengu toetamist ja anda pidevat tagasisidet.
«Võrreldes varasemate õppekavadega on nüüdsetes tunduvalt rohkem tähelepanu pööratud sellele, mida tegelikus koolielus peale hakata üldpädevuste ning läbivate teemadega ning kuidas neid hinnata,» väitis Lukas.
Tema sõnul on seal esile toodud, kuidas väärtustada õpilaste eluks tarvilikke pädevusi, teadmisi ja oskusi, mille kujundamine pole eraldi ühegi õppeaine võimupiires ning kuidas nende kohta adekvaatset tagasisidet anda.