Seadusemuudatuse tõttu langes kuritegude arv vanglates märgatavalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
29. jaanuar 2016 21:29
Trellid. | FOTO: Sille Annuk / Postimees

Vangide suhtes alustatud kriminaalmenetluste arv langes mullu märgatavalt, kuna ametnike solvamine on alates möödunud aastast väärtegu.

Eesti vangide suhtes on viimastel aastatel alustatud kriminaalmenetlusi peamiselt vägivalla, narkootikumide ja süütamiste pärast.

Vanglateenistus alustas mullu 247 kriminaalmenetlust, mida on oluliselt vähem kui tunamullu (389). Põhjuseks on seadusemuudatus, mille kohaselt on alates 2015. aastast ametnike solvamise juhtumid väärteod.

Selliseid väärtegusid registreeriti eelmisel aastal 144, tunamullu alustati solvamiste tõttu 121 kriminaalmenetlust.

Võimuesindaja solvamisega on tegu siis, kui teda solvatakse tema ametikohutuste täitmisel. «Solvamise all mõeldakse sellist tegu, mis riivab isiku autunnet,» märkis justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Väärteoks muudeti võimuesindaja solvamine karistusseadustiku revisjoni käigus tehtud muudatustega. «Leiti, et ametiisiku solvamine ei vasta kuriteo tasemele, mistõttu on otstarbekas muuta see väärteoks,» nentis Tuulik.

Karistusseadustik näeb võimuesindaja solvamise eest ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Praktikas on trahvid 12 eurost kuni 1000 euroni. Ühe vangi puhul asendati rahaline karistus üldkasuliku tööga.

Enamjaolt alustatakse vangide suhtes kriminaalmenetlusi kehalise väärkohtlemise tõttu. See tähendab kaasvangi löömist, peksmist või muul moel talle valu tekitamist. Selliseid menetlusi alustati mullu 112.

29 juhul alustati kriminaalmenetlust, kuna vang kasutas võimuesindaja vastu vägivalda. Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamisega seoses alustati 28 menetlust.

21 menetlust alustati süütamiste tõttu.

Kahel viimasel aastal pole Eesti vanglates pandud toime tapmisi, tapmiskatseid ega vägistamisi. 2014. aastal alustati küll vägistamiskahtluse tõttu üks kriminaalasi, kuid hiljem see lõpetati, sest kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist.

2015. aastal põgenes kinnisest vanglast üks vang, aasta varem põgenemisi ei olnud. Nimelt põgenes möödunud sügisel Tallinna vanglast kaks vahistatut, kellest ühe tabasid Tallinna vangla ametnikud käesoleva aasta esimesel päeval.

Aasta jooksul suri neli vangi

2015. aasta jooksul suri vangistuse ajal vanglas või haiglas neli, tunamullu kaheksa vangi. Kõik surid raske haiguse või terviserikke tagajärjel.

Viimase kahe aasta jooksul on enesetapu teinud üks vang.

Vange on praeguse seisuga Eestis kokku 2818, sealhulgas 23 alaealist ja 41 eluaegset vangi. Kriminaalhooldusaluseid ehk neid, kes on vanglast vabanenud enne tähtaega või kes on määratud üldkasulikule tööle või elektroonilise valve alla, on praegu kokku ligi 4800.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL