Vargused autost on olnud aastaid üks kõige sagedasemaid kuritegusid Eestis ning 2008. aastal langes selle ohvriks kaheksa protsenti autoomanikest ja -kasutajatest. Suvilast, maakodust ja aiamaalt toime pandud varguse ohvriks langes 11,5 protsenti niisuguse vara omanikest, selgus justiitsministeeriumi kuriteoohvrite uuringust.
Euroopaga võrreldes on Eesti autost toime pandud varguste poolest kindlasti esirinnas – sama palju vargusi autodest on vaid Inglismaal. Samas, võrreldes näiteks kümne aasta taguse ajaga, on vargused autodest Eestis siiski kaks protsendipunkti vähenenud.
Vargused puudutavad enamasti autosse lahtiselt jäetud esemeid – pihta pannakse käe- ja rahakotte, dokumente, sülearvuteid, fotoaparaate, tööriistu, samuti heliseadmeid ja muud tehnikat.
Kui 1990. aastatel olidki varaste hulgas populaarsed eeskätt heliseadmed, siis viimastel aastatel on tänu tehasepaigaldusele nende atraktiivsus vähenenud ning varastele on hakanud enam huvi pakkuma GPS-seadmed.
Autost toime pandud varguse ohvreid oli ülemöödunud aastal kõige rohkem Tallinnas - 11 protsenti - ja kõige vähem külade elanike seas, kus neid oli neli protsenti.
Põhja piirkonnas oli niisuguse kuriteo ohvreid ligi kolm korda enam kui Lõuna-Eestis - vastavalt 12 ja neli protsenti ning seda eelkõige Tallinna kõrge näitaja tõttu. Harjumaal ilma Tallinnata oli selle kuriteoliigi ohvreid samas suurusjärgus kui Lõuna piirkonnas.
Autovarguse ohvriks langes ohvriuuringu andmeil ülemöödunud aastal vaid 0,6 protsenti autoomanikest ja -kasutajatest, mis on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda väiksem.
Märgatavat autovarguste arvu langust kinnitab ka politseistatistika - politsei andmeil registreeriti sõidukite vargusi ja omavolilise kasutamise juhtumeid mullu kolm korda vähem kui tippaastal 2001, ehkki registris olevate sõidukite arv kasvas samal perioodil 30 protsenti.
Ohvriuuringute andmetel oli autovarguste tase Eestis 2008. aastal alla Euroopa riikide keskmise 2004. aastal, olles lähedane näiteks Soome, Rootsi ja Belgiaga.
Autovarguste arv oli suurim Bulgaarias, Inglismaal ja Walesis ning Portugalis, kus tõenäosus autovarguse ohvriks langeda oli kolm korda suurem kui Eestis 2008. aastal.
Suvilast, maakodust ja aiamaalt toime pandud varguse ohvriks langes 2008. aastal 11,5 protsenti niisuguse vara omanikest. Eestis on sedalaadi vargused olnud üks levinumaid kuriteoliike autost toime pandud varguste kõrval ning sellise vara omanikele on risk ohvriks langeda olnud kõrgem kui näiteks autoomanike risk langeda varguse ohvriks autost.
Seda liiki kuritegudele on olnud iseloomulik suur korduvus: vähemalt kaks korda langes ülemöödunud aastal suvilast, maakodust või aiamaalt toime pandud varguse ohvriks 35 protsenti kõigist niisuguse kuriteo tõttu kannatanutest, sealjuures 16 protsenti kolm või enam
korda.
Enamasti on tegu omaniku elukohast kaugel asuvate majadega, mida on raske valvata ja kus kurjategija risk vahele jääda on väike.
Võrreldes varasemate uuringutega on korduvus siiski vähenenud: näiteks 1999. aastal oli korduvalt ohvriks langenuid 52 protsenti ja 2003. aastal 42 protsenti.
Kodust toime pandud varguse ohvriks langes 2008. aastal kolm protsenti ja varguskatse ohvriks 1,8 protsenti elanikest.
Varguse ohvriks garaažist, kuurist või varjualusest langes ülemöödunud aastal 7,3 protsenti sellise vara omanikest.