Hoolimata puuduvatest rakendusaktidest, sõlmiti jaanuaris kümme kooselulepingut.
Jaanuaris sõlmiti 10 kooselulepingut
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
2. veebruar 2016, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Notarite koja tegevdirektori Eve Strangi sõnul on kooselulepingute puhul probleemiks see, et kuni rakendusseaduse jõustumiseni ei saa sõlmitud kooselulepingute kohta registritesse kandeid teha. «Seetõttu ei ole kooselu ega valitud varasuhted kolmandatele isikutele teada, mis võib seada ohtu nii kooselupartnerite vara kui ka kolmandate isikute huvid,» ütles Strang.
«Samuti ei teki enne rakendusseaduse jõustumist kooselulepingu sõlmijatel vastastikust seadusjärgset pärimisõigust ning pärimisega seonduvaid küsimusi peaksid partnerid soovi korral reguleerima eraldi kas testamendi või pärimislepinguga,» lisas ta.
Lahutamiseks tuleb abielluda ja lahutada
Lisaks saab kooselu praegu lõpetada vaid kohtus või siis omavahel abielludes ja kohe lahutades, ütles Notarite koja esimees Tarvo Puri.
BNSile ütles Strang, et Notarite Kojal ei ole andmeid konkreetsete lepingute sisu ja osalejate kohta, kuid tõenäoliselt ei ole kõik lepingud sõlmitud vaid samasooliste vahel.
Hiljuti Postimehele antud videointervjuus selgitas oma koosellumise tagamaid kodanikuaktivist ja kultuuriuuringute doktorant Tarmo Jüristo. Jüristo eelistas kooselulepingut abielule muuhulgas seetõttu, et sellega pole seotud ajaloolised mõttekäigud «naise võtmisest» ja «mehele minemisest». Abielu kui kaup on Jüristo sõnul hästi näha ka kirjanduses – näiteks Koidula teoses «Säärane mulk», kus meest kujutatakse subjekti ja naist objektina.