Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas professorist tudeng sai

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vilve Unt avas Tallinna arhitektuuri- ja disainigaleriis juubelinäituse. Kaubanduse juhtimist tudeeriv (TTÜ avatud õppesse saab avaldusi esitada 10. veebruarini) professor saab muuhulgas teada, kas tema disainitud rõivastel ka minekut on. | FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Kunstiakadeemia moestilistika õppekava juht, järgmisel nädalal 60. sünnipäeva tähistav Vilve Unt otsustas taas koolipinki istuda, sest professorina teab ta hästi: inimene õpib kogu elu.

Üle kahe aastakümne kunstiakadeemias moetudengeid koolitanud Vilve Unt on alati ka aktiivselt loojana tegutsenud. Alles mõne aasta eest võitis ta maineka Hõbenõela auhinna. Luua midagi oma rõõmuks – sellest põhimõttest on Unt eluaeg juhindunud. Luua aga midagi selleks, et elatist teenida, on hoopis midagi muud.

Nii saigi lugupeetud professorist mullu märtsis Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppe tudeng.

Tudengina auditooriumis

Ühel tööläbirääkimisel Tallinna kaubamajas kuulis Unt muu hulgas, et tehnikaülikooli avatud õppes on taas avatud kaubanduse juhtimise eriala magistriõpe. Miks mitte ennast harida, seda enam, et moekunstnikuna lõpetas ta kunstiinstituudi 1979. aastal. See oli aeg, kui disainer pidi tundma ka poliitökonoomiat ja kommunistliku partei ajalugu, aga mitte kapitalistliku ettevõtluse aluseid.

«Mõistsin, et elukestvat õpet on väga vaja, kuna maailm on kiiresti muutunud. Kui tahad ajaga kaasas käia, on sõltumata vanusest vägagi oluline taas koolipinki istuda. Ja võin kinnitada, et sain väga positiivse kogemuse.» Motiveeritusele aitas kaasa seegi, et loengute eest tuli maksta – 11 ainepunkti eest umbes 600 eurot õppeaastas – ja seda sai teha osade kaupa.

Üle hulga aja oli suures auditooriumis tudengina istuda uskumatult mõnus. «Lausa nautisin seda,» räägib Unt. Kursusekaaslasi oli igas vanuses ja eri elualadelt. Oli päris noori inimesi, kel varasem töökogemus puudus, ent oli eakaaslasigi.

Üllatas iseennastki

Ettevõtluse aines tuli näiteks kirjutada äriplaan, ja tulemuse üle on Vilve Unt uhke, sest saada kokku 95 punkti sajast on suurepärane tulemus.

Unt oli aastakümneid tagasi – täpsemalt nõukogude ajal – organiseerinud omaaegsetes teeninduskombinaatides üle Eesti kootud toodete valmistamist. Ent kudumid pole ju aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi. Toodete sihtrühma arvestades pidas ta silmas, et elanikkond Euroopas vananeb, ja kui ehk meie pensionärid välja arvata, on nad lääne pool aineliselt kindlustatud inimesed. Lisaks pole saladus, et vananedes figuur muutub ning kootud rõivaesemed on just need, mis olemise mõnusaks teevad.

Omaette katsumuseks kujunes tõik, et vanematele inimestele polnud Unt varem rõivaid disaininud, ning kindlasti muutis töö keerulisemaks seegi, et professor on veetnud enam kui paarkümmend aastat peaasjalikult noorte inimeste keskel. Ta adus, et mõtleb ehk isegi liiga nooruslikult.

«Ainult üks analüüsi koht äriplaanis polnud päris selline, nagu see oleks pidanud olema,» tunnistab ta. Keeruliseks osutus ka kolme aasta bilansi arvestamine, aga kui veel aasta eest oli Unt vaadanud rahavoogude liikumist täiesti mõistmatu pilguga, siis nüüd enam mitte.

«Ehmatus oli tegelikult väga suur, et tulevase ettevõtte rahalise miinuse pool tekkis kohe, ja see oli väga võimas. Ja tõesti – ainus koht, millest saab kokku hoida, on omaenda palga pealt,» tõdeb ta. «Olla iseenda tööandja tähendabki ju tihtipeale seda, et maksad endale miinimumpalka.» Mitte Eesti keskmist, nagu ta algul lootnud oli.

Loomulikult oli kaubanduse juhtimise õppekavas peale ettevõtluse teisigi aineid. Kaubandusõiguses Unt seaduseparagrahve pähe tuupima ei hakanud, ent kui vaja, teab ta, kust midagi leida. Tootmise ja teeninduse korralduse loengutes tunnetas Unt aga tihti, kui erinevad on ettevõtja ja loomeinimese maailmad.

Suurtes auditooriumites peetud teoreetilistele loengutele järgnesid harjutustunnid 20–30-liikmelistes rühmades – neis tundides tuli kursusekaaslastele juba ka ise ettekannetega esineda.

Tuleproov juubelinäitusel

Kui palju Vilve Undi looming potentsiaalsele tarbijale korda läheb, selles jõuab autor selgusele juba peatselt, sest juubelinäitus Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis avatakse tuleval nädalal. Seal saab näha Vilve Undi viimaste aastate loomingut – ja muide, näitusel eksponeeritavaid moekaid rõivaesemeid saab sealt ka endale soetada. Silmas tuleb pidada vaid seda, et need on mõeldud noorematele inimestele, suurustele 36 ja 38, ning et selga passida saab neid alles väljapaneku viimasel päeval. Täitsa põnev, kas neil on minekut!

Vilve Undil on aga kevadsemestri õppekava juba valitud: tarbija käitumine, elamusmajandus ja turundus.

«Kes on küsimuse ees, mida edasi teha, vaadaku aga õppekavad läbi ja leidku endale sobivad ained,» soovitab ta. Avaldusi võetakse vastu 10. veebruarini.

Tagasi üles