Õiguskantsleri hinnangul rikkus Põhja-Tallinna linnaosavalitsus seadust, kui ei andnud oma eestkoste all oleva lapse haiglasse viimisest teada vanglas viibivale emale.
Õiguskantsler: Põhja-Tallinn pidanuks emale lapse haiglasse minekust teatama (1)
3. veebruar 2016, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soovitan Põhja-Tallinna Valitsusel edaspidi sarnastel juhtudel anda omal algatusel olulist teavet suhtlusõiguslikule vanemale tema perekonnast eraldatud lapse kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega,» kirjutas õiguskantsler linnaosavalitsusele.
Juhtum puudutab poissi, kelle ema on vanglas. Kohus oli esialgse õiguskaitse korras ema hooldusõiguse lapse suhtes peatanud ja määranud ajutiseks eestkostjaks Põhja-Tallinna valitsuse. Lapse ja vanema suhtlusõigust pole aga piiratud ning nii oli kokku lepitud, et asenduskodus elavale lapsele sai ema kindlatel aegadel helistada.
Mullu 16. septembril läks poeg aga psühhiaatriahaiglasse, kuid linnaosavalitsus ei teatanud sellest emale. Naine sai poja haiglas viibimisest teada kaks päeva hiljem lapse isalt, kellel üldse hooldusõigust polnud.
Põhja-Tallinna valitsus märkis õiguskantslerile antud selgituses, et lapse haiglasse minekust oli juttu ema hooldusõiguse äravõtmist puudutanud kohtuistungil kuus päeva varem ehk 10. septembril. «Kohtuistungi protokollist ei nähtu aga, et linnaosavalitsus oleks emale selgitanud, millal poeg haiglasse läheb ja kauaks sinna jääb,» tõdes õiguskantsler. Samuti ei saakski seda lugeda ema teavitamiseks.
Õiguskantsler märkis, et emal olnuks vaja konkreetset informatsiooni, et ta teaks, kuhu ja millal pojale helistada asenduskodus kokkulepitud suhtlusaja asemel. «Seda teavet ema linnaosavalitsuselt ei saanud, mistõttu ei olnud tal võimalik pojaga haiglas oleku ajal suhelda. Samuti oleks emal olnud keeruline hilisemal suhtlemisel arvestada lapse vaimse tervise ja haiglakogemusega, kui ta poleks lapse isalt lapse haiglas viibimisest teada saanud.»
«Põhja-Tallinna Valitsus ei saanud ka eeldada, et haiglasse minekust räägib emale lapse isa, kuna isal ei olnud hooldusõigust lapse suhtes. Vanemale suhtlusõiguse realiseerimiseks vajaliku teabe andmise ja suhtlemise toetamise kohustus lasus lapse eestkostjal ja hoolekande korraldajal, kelleks antud juhul oli Põhja-Tallinna valitsus,» märkis õiguskantsler.
«Suhtlusõiguslik vanem vajab teavet ennekõike suhtlusõiguse teostamiseks. Nt infot lapse viibimiskoha kohta, kus last külastada, kuhu lapsele kirjutada või helistada. Samuti võib oluline olla teave lapse vaimse tervise kohta, et suhtlemisel sellega arvestada ning last toetada ja mitte kahjustada,» märkis õiguskantsler oma kirjas.
Kuna Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kohustus oli ema ja lapse suhtlust võimaldada ja toetada, ei olnud õiguskantlseri arvates õige, et lapse haiglasse minekust ema ei teavitatud.
Õiguskantsleri hinnangul rikkus linnaosavalitsus ema teavitamata jätmisega perekonnaseaduse paragrahvi, mis puudutab suhtlusõiguse tagamiseks sätestatud teabe andmise nõuet, samuti veel mullu kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis olnud kohustust osutada vajadusel abi perekonnale, kellelt laps on ära võetud.