Herman Simm katsetas aastatuhandevahetusel kätt ka astelpajukasvatajana, ent sai äripartnerilt petta ja lõpetas tegevuse.
Edutult lõppenud astelpajuäri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 1999 registreeriti osaühing Vana Saka Talu, mis hakkas Ida-Virumaal Kohtla vallas Ontika külas astelpajusid kasvatama. Selle omanikuks oli tollal Herman Simm, kes käis ka ise vallamajas istandusega seotud asju ajamas.
Tollal vallavanemana töötanud Arno Rossmani sõnul jäi talle esmakohtumisel mulje, et Simm polnud endale teemat väga selgeks teinud, mistõttu ta soovitas enne vähemalt tasuvusuuring ära teha.
Istanduse arendamiseks oli Simm hankinud mitu hektarit maad Valaste joa lähedal. Rossmani sõnul Simm kohalik mees polnud ja maareformi käigus maad tagasi ei saanud, ent täpsemalt ta Simmi maa omandamise asjaolusid ei mäletanud.
Simmi eest ajas Ontikal asju Peeter Tüvi, kes tollal töötas sealkandis ka maamõõtjana ning oli seetõttu vallavalitsuses tuttav inimene. Tüvi sõnul oli neil probleem istikutega, sest astelpajudel on vaja isaseid ja emaseid taimi, ent neile tarnis koostööpartner vaid üht sorti taimi.
Astelpajukasvatamise eestvedaja Lauri Aaspõllu sõnul tema Simmi firmat ei mäleta, ent astelpajutaimede osas tahtlikku pettust ta ei uskunud, vaid arvas, et pigem surid lihtsalt isased taimed ära, sest need on nõrgemad ja sellist asja on Eestis mujalgi juhtunud.
Vana Saka Talu tegevus sundlõpetati liiga vähese omakapitali tõttu juba aastal 2001 ning kahe aasta eest müüs Simm maa mitme jupina maha, saades näiteks ühe neljahektarise maalapi eest 50 000 krooni.
Tüvi aga meenutab Simmi jätkuvalt hea sõnaga. «Partnerina oli ta kuldne mees. Nii ausat venda nagu tema pole kunagi olnud. Käitumine oli alati seaduskuulekas ja perfektne. Müts maha tema ees,» ütles Tüvi.