Galerii: Tartu kõrgkoolid meelitasid pealinlasi kiirnuudlite ja robotitega
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
25. veebruar 2016, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna toimus Tallinnas mess «Õpi Tartus», mille põhirõhk oli, nagu nimigi ütleb, Tartu kõrgkoolidel.
Veidi peale kella kümmet hommikul, kui messi avasõnad lausub Jalmar Vabarna (kes on küll Värskas sündinud, kuid sügisest ka ise tartlane!), on juba raske leida tühja tooli, kust esinejat kuulata.
Lisaks astub igal pooltunnil messilavale üks kõneleja, kes räägib inspireerivatel teemadel. Sõna saavad Aleksei Turovski, Siim Kallas, Mart Noorma, Taavi Kotka ja paljud teised, kel tulevastele tudengitele on oma sõnum anda.
Teiste seas on Tallinna lauluväljakule tulnud kooliõpilane Martin. «Ma olen ettevõtlik!» põhjendab Martin, miks ta tahaks tulevikus minna ärindust õppima. Täna tuligi ta messile, et uurida, millised võimalused tal selleks on.
Kõige enam ootab ta messilt karjäärikiirabi töötuba. «Viimati käisin karjäärinõustamises kolm aastat tagasi ja ma olen vahepeal inimesena muutunud.»
Kümnendas klassis õppiv Kristiina alustas oma hommikut äriideede genereerimise töötoaga. Ehkki tal on keskkooli lõpuni veel mitu head aastat minna, usub ta, et praegu on paras aeg erialavalikuga algust teha.
«Parem on juba praegu teada, mida tahta, et siis selleks juba enne ülikooli valmistuda,» sõnab ta. Just seepärast ta messile tuligi – et proovida selgust saada, milline eriala tema jaoks on.
«Mul on nii palju mõtteid selle kohta, mida ma tahan. Mul on soov meditsiini õppida, aga samas ma olen väga huvitatud filosoofiast, ettevõtlusest ja kirjandusest,» loetleb gümnasist.
Praegu plaanib Kristiina küll välismaale õppima suunduda, kuid on veendunud, et naaseb tulevikus kindlasti kodumaale. Kui ta peaks ülikooli siiski astuma Eestis, eelistaks ta Tartu Ülikooli.
Robotitest lennukiteni
Kuid töötubasid on messil teisigi – näiteks saab endast teha 3D mudeli, teha käsi valgeks programmeerimise alal või miks mitte programmeerida ka robotit.
Viimase kohta teavad ühtteist rääkida Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi kolmanda kursuse tudengid Selena ja Triinu, kes on endaga kaasa võtnud kaks robotit, Star Warsist tuntud BB-8 ja nutiroboti, mille ehitamisega saab hakkama ka iga tehnoloogiahuviline koolinoor. Nutiroboti juhtimiseks piisab tavalisest nutitelefonist.
«Täiega põnevaid asju saab teha!» ütleb üks tudengineiu. «Ja kolmanda aasta lõpuks oskad juba isegi midagi originaalset teha,» lisab kõrvalt teine. Nad ütlevad, et pärast lõpetamist ei pea töökoha pärast muretsema. Seda kinnitab ka asjaolu, et mõlemad tudengid käivad juba kooli kõrvalt ka erialasel tööl.
Robotite kõrval on koha sisse võtnud järjekordse tudengisatelliidi Estcube-2 meeskonna liikmed, kes loodavad, et Eesti saab uue kosmosesaavutuse üle uhkust tunda 2018. aastal. Kas need noored, kes alles sügisest ülikooli lähevad, jõuavad veel satelliidimeeskonnaga liituda?
«Ei pea isegi arvutitehnikat või robootikat minema õppima, tegelikult on kõik tudengid oodatud,» julgustavad tudengisatelliidi tegijad.
Sama oodatud on noored ka Eesti Maaülikooli (EMÜ). «Meie idee oligi tulla Tartust siia ja öelda, et ka Tartus koolitatakse insenere, nii et ei pea ainult TTÜ suunas vaatama,» räägib EMÜ veemajanduse osakonna doktorant Ottar.
Eesti Lennuakadeemia meeskond on Tartumaalt Ülenurme vallast endaga kaasa tarinud kaks lennuraja maketti, kus tulevased lennujuhid saavad läbi mängida reaalseid olukordi, et nii päriselus võimalikke ohte ära hoida.
Mis on Tartu eelis?
Kuid messil ei pea lähemalt tutvust tegema ainult reaalainete fännidele mõeldud erialadega. Näiteks saab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laua ääres proovida, kui keeruline on kommunikatsioonispetsialistil tegelikult maha müüa üht tavalist lusikat. Või kui raske on ajakirjanikul lugeda anekdoodiraamatust anekdoote nii, nagu need oleksid hoopis uudised.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool pakub aga võimalust lasta endalt verd võtta ja kontrollida, kas kõik on nii nagu olema peab, ning lisaks saavad huviliselt proovida ise veenist verd võtta. Õnneks mitte siiski elusalt inimeselt, vaid nukult.
Kooli turundusspetsialisti Ruth Pihle sõnul tuntakse kõige rohkem huvi selle vastu, mis eristab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Tallinna omast. Koolidel on kaks sarnast õppekava ning ülejäänud on erinevad. «Põhiline vahe on aga selles, et Tartu on üliõpilaste linn. Ja see on igal juhul boonus,» sõnab ta.
Samuti on esindatud ka Tartu Kõrgem Kunstikool. «Meie õppekavade suur pluss rakenduskõrgkoolina on nelja-aastane õpe, mis annab tudengitele võimaluse teha rohkem praktilisi projekte,» tutvustab kooli tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollissaar.
Seda, milline saab olema tudengielu, näitab Tartu tudengitepäeva meeskond. Näiteks saavad huvilised kiirnuudlite kuhjast valida endale ühe topsi ja see keeva vee abil söömiskõlbulikuks teha. Samuti saavad noored läbi lugeda üürilepinguid, kust nad peavad vead leidma.
Mõistagi ei puudu tudengieluks valmistumisel elulised küsimused, näiteks kuidas pesu pesta, mida emale öelda ja millal algab nädalavahetus. «Nädalavahetus algab kolmapäeval ja kõige kõvemad mehed ütlevad, et ei lõppe kunagi,» teavad juba kogenud tudengid rääkida.