Allikmaa: riigikontroll on võrrelnud võrreldamatuid asju
21. detsember 2010, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on riigikontroll kultuuriministeeriumi auditis esitanud ERRi uue hoone kohta mitmeid valeandmeid ning lisaks on riigikontroll ERRi ja ministeeriumi vahelistest suhetest täiesti valesti aru saanud.
Riigikontrolli hinnangul on ERRi uue miljardikroonise hoone rajamine riigi praegust majandusolukorda arvestades ülepaisutatud ja liiga kallis ning auditi koostajad ei leidnud ühestki dokumendist selgitust, milleks vajab ERR tänasega võrreldes juurde 18 000 ruutmeetrit pinda, kui praegu renditakse suures osas pinda välja.
Allikmaa kinnitusel on rahvusringhäälingu uue hoone ehitamise protsess olnud avalik ja läbipaistev ning otsustusetapid alates avalikust arhitektuurikonkursist kuni kaitseministeeriumilt krundi eraldamiseni on toimunud kooskõlastatult ERRi nõukoguga, kuhu kuuluvad ka riigikogu kõigi erakondade esindajad.
Millistele arvutustele või andmetele riigikontrolli audiitor toetub, jääb Allikmaa sõnul arusaamatuks, sest hoonepindade suuruste tegelik vahe on 11 722 ruutmeetrit.
Praegu on rahvusringhäälingu hoonete suletud netopind 29 801 ruutmeetrit, uuel majal peaks tulema ruutmeetreid kokku 41 523. Lisanduva pinna annavad maa-alune parkla suurusega 11 000 ruutmeetrit ja nõuetele vastavad arhiivid ning kaks lisastuudiot, mis võtavad kokku üle 3000 ruutmeetri.
Täna toodetakse Allikmaa sõnul ruumipuuduse tõttu ETV saadet «Ringvaade» Solarise keskuse imepisikesest stuudiost ja lastesaadet «Saame kokku Tomi juures» tehakse vanast laoruumist kohendatud stuudios.
Kokku hoitakse uues hoones tema väitel büroopindade arvelt. «Riigikontroll on jätnud täielikult tähelepanuta, et rahvusringhäälingu seadusega on pandud ERRile kohustus toota kaht teleprogrammi, aga olemasolevad hooned ehitati ajal, kui eetrisse anti ainult üht,» märkis Allikmaa.
Tema sõnul on riigikontroll arvestanud juurde tulevate ruutmeetrite hulka isegi katusel paikneva antenniväljaku. «Ka kolm aatriumi, mis ei vaja kütet ega muud kulu, on sisse arvatud, ei ole vaevutud süvenema üksikasjadesse. On võrreldud võrreldamatuid asju ja tehtud selle pinnalt järeldusi,» leidis Allikmaa.
Veelgi hullem on tema sõnul väide suurenevatest tegevuskuludest. Allikmaa sõnul suurenevad ERRi kulutused inflatsiooni tulemusel keskmiselt 2,8 protsenti aastas ehk aastaks 2014 peaksid ERRi tegevuskulud kasvama umbes 52,5 miljonit krooni.
«Kulude kasvu prognoosil pole aga mingit pistmist ringhäälingu uue hoonega ja selle ekspluatatsioonist tulenevate tegevuskulude kasvuga. Hoopis vastupidi, tänased arvutused näitavad, et ruutmeetrite lisandumine peaks andma tegevuskulude kokkuhoiu või vähemalt ei tohiks see number praeguste hoonete ekspluatatsioonile kuluvast suurem olla. Sellest ka tagasihoidlik tegevuskulude kasvu prognoos 2,8 protsenti,» selgitas Allikmaa.
Kahetsusväärne on Allikmaa sõnul ka riigikontrolli arusaam ERRi suhetest ministeeriumiga. «Riigikontrolli arvates peaks ringhäälingunõukogus istuma kultuuriministeeriumi esindaja ja kogu ERRi tegevus peaks olema allutatud kultuuriministeeriumi juhtimisele. Riigikontroll unustab sootuks, et rahvusringhääling peab olema majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatu ning lähtuma üksnes seaduses toodud või riigikogu poolt nimetatud nõukogu antud suunistest,» rääkis Allikmaa.
Kõik ERRi arendus- ja muud tegevused kajastatakse tema sõnul asutuse arengukavas, mis tuleneb otseselt rahvusringhäälingu seadusest. «Üheski seaduses pole öeldud, et ERR peab või saab lähtuda oma tegevuses kultuuriministeeriumi tegevuskavast või mõnest teisest strateegiadokumendist. Täiesti vastupidi, ERRi arengukava, kui see on nõukogu poolt heaks kiidetud, esitatakse kultuuriministeeriumile ainult teadmiseks,» lisas ta.