/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Eesti rände sideohvitser Kreekas Priit Põdra kinnitas, et Eesti ametkonnad töötavad hetkel aktiivselt seitsme inimese toimikuga. Esimesed Eestisse ümberpaigutatavad pagulased on suure tõenäosusega viieliikmeline Iraagi pere, veel üks iraaklane ja Jeemeni päritolu mees.
«Hetkel tehakse kõigile seitsmele Eestisse tulekuks nõusoleku andnud inimesele taustakontrolli ja töötatakse dokumentidega,» täpsustas Põdra, kes kirjeldas, et toimikute põhjal tuleb veenduda, et inimest on võimalik tuvastada ja ta vajab rahvusvahelist kaitset. Muuhulgas peab toimikus olema inimese nimi, foto, sõrmejäljed ja kaitse taotlemise põhjus. «Selles osas on koostöö Kreeka partneritega olnud konstruktiivne.»
Lisaks täpsetele andmetele, on Põdra sõnul tingimuseks, et inimene on ise koostöövalmis ja soovib ka Eestisse elama asuda. Otsuse kaitse anda teeb Eesti. Eestil on õigus keelduda inimeste vastuvõtmisest, kes võivad olla ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.
«Millal esimesed tulijad Eestisse jõuavad, ei ole praegu täpselt teada. See ei selgu enne, kui lõplikud otsused on tehtud ja selleks võib minna veel nädalaid, sest pärast Eesti poolt läbi viidavat menetlust läheb aega ka tulijate tervisekontrolli ja transpordi korraldamisega,» ütles Põdra, kelle sõnul sõltub täpne ajakava sellest, kui hästi sujub koostöö Kreekaga ning kui kiiresti kulgevad menetlustoimingud kohapeal.
Eesti eelistus on võtta vastu terviklikke perekondi ning kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe – orbe, lapsi ja üksikemasid.
Eesti on praeguse seisuga andnud nõusoleku kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajava põgeniku vastuvõtmiseks Kreekast ja Itaaliast (ümberpaigutamine). Kõik rahvusvahelise kaitse saajad peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.
Lisaks on antud rahvusvaheline kaitse neile inimestele, kes on Eestisse jõudes seda ise taotlenud. Nende taotluste arvu põhjal on Eesti ELi riikides viimaste seas. Mullu anti rahvusvaheline kaitse sajale, 2014. aastal 23 ja 2013. aastal kümnele inimesele.