Vandeadvokaat Carri Ginter leidis, et väga suur osa Eesti inimestest ei ole nii rikkad, et suudaksid kaks korda suuremaid trahvimäärasid tasuda.
Ginter: Eesti inimesed ei ole nii rikkad, et suudaksid neid trahve maksta
21. märts 2016, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle tõstmise ainuke eesmärk on rohkem raha koguda. Aga siiamaani ei ole kogemused näidanud ka, et see eelarvele väga palju positiivset mõju omaks,» rääkis Ginter.
Vandeadvokaat nentis, et ta ei ole näinud teadusuuringuid, mis kinnitaksid, et väga kõrged trahvid aitavad parandada seaduskuulekat käitumist. Ginter investeeriks raha hoopis ennetusse. Ta toonitas, et trahvidega ei paranda seda, mis jääb kasvatuses tegemata.
Ginteri sõnul on sisuliselt tegu inimeste kiibistamisega, et neilt rohkem raha saada. «Minu arvates on see meeletu soov inimesi mõõta ja karistada,» lausus ta ja lisas, et see on piitsaga kasvatamise meetod.
«Minu arvates on see meeletu soov inimesi mõõta ja karistada.
Nii hakkabki osa inimesi laskma end aresti alla panna, sest nad ei jõua enam trahve maksta. Kui karistused väärtegude ja kuritegude eest muutuvad ühesuguseks, siis ähmastub ka piir kuriteo ja väärteo vahel.
Ginter märkis, et iga kiiruskaamera toob kindlasti riigile raha juurde, kuid on küsitav, kas see ka liiklusohutust suurendab või kas mõni liiklussurm on sellepärast olemata olnud, et teele on paigaldatud kiiruskaamera.