Päästeamet teatas täna, et koondab valitsussektori kärpekava raames 12 teenistujat ning 20 juhi ametikohad muudetakse spetsialisti ametikohaks. Päästjaid seekord ei koondata.
Päästjaid seekord koondamiskirves ei ähvarda
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
31. märts 2016, 15:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt tuleb vastavalt valitsuse otsusele aastatel 2015-2019 vähendada valitsussektori töötajate arvu umbes 3500 inimese võrra. Ka päästeamet sai ülesande teenistujate arvu vähendada.
«Päästeamet otsis lahendusi, mis mõjutaksid Eesti turvalisust ja päästeameti strateegias seatud eesmärkide täitmist kõige vähem,» teatas päästeameti pressiesindaja. Lahenduseks sai see, et päästeametis koondatakse 12 teenistujat, päästjaid seekord ei koondata. Lisaks vähendatakse 22 juhi ametikohta.
Viimane tähendab, et kokku väheneb päästeametis juhtide arv 22 võrra, neist kahe juhi ametikohad kaotatakse ning ülejäänud 20 muudetakse ümber spetsialisti ametikohaks. «Me kindlasti soovime, et need inimesed jääksid meile edaspidi spetsialist-eksperdi tasandile tööle. Nende teadmised ja oskused on väga-väga head ja nad on tõesti väga head tegijad,» ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Postimehele.
Ta avaldas lootust, et päästeamet muutub seeläbi õhemaks ja loogilisemaks. «Ma tõesti arvan, et päästeamet vaatas asjale sisuliselt otsa. Meie eesmärk ei olnud kunstlikult inimesi vähendada,» lisas Tammearu.
Küsimusele, kas päästeameti peadirektoril on täna kindlus, et ameti töö efektiivsus kärbete tõttu ei lange, vastas Tammearu: «Mina arvan küll, et töö kvaliteet ei lange.»
Päästjaid täna ei koondata, aga mis edasi?
Küll aga tõdes peadirektor, et tänased kärped ei kaota edaspidi jätkusuutlikkuse probleemi. Nii võib tulevikus tekkida probleeme päästevarustuse uuendamiseks vajalike vahendite hankimisega või vabatahtlike komandode ülevalpidamisega.
«Sel korral suudame veel tagada päästjatele töörahu, kuid edaspidi ei ole enam võimalik koosseisude vähendamine komandovälise tasandi teenistujate arvelt, ilma et see mõjutaks osutatavate teenuste kvaliteeti, mahtu või seatud teenusstandardeid,» lisas Tammearu.
Kas ja kui palju peab tulevikus teenistujate, seal hulgas ka päästjate arvu vähendama, ei soostunud Tammearu ennustama. «Aga kui me peame tulevikus töötajate arvu vähendama selle pärast, et arvu tuleb vähendada või me parandaks seeläbi jätkusuutlikkust, siis me tõesti peame komandode poole vaatama.» Nimelt on tervelt 85 protsenti päästeameti ressursist just komando tasandil.
Aastatel 2011-2015 on päästeametis vähenenud komandoväliste töötajate arv 116 teenistuja võrra, mis moodustab ligi veerand komandoväliste teenistujate koguhulgast. Päästjate arv Eestis kokku on samal perioodil jäänud muutumatuks.