Politsei asus innukalt uurima korruptsiooni omavalitsustes

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Lõppev aasta tõi kaasa suure  arengu korruptsioonikuritegude uurimises – lisaks aastaid korruptsiooni uurimisega tegelenud kaitsepolitseile alustasid jaanuaris kõigis neljas prefektuuris tööd sellele keskendunud üksused, kelle esimesed tööviljad sügisel ka avalikkusele teatavaks said.

Eesti ühe jõukama valla, Rae valla reformierakondlastest vallavanemale Veigo Gutmannile ja abivallavanemale Meelis Kasemaale ning nende parteikaaslasele, Rakvere linnapeale Andres Jaadlale esitas politsei sel sügisel kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises.

See tähendab, et neid kahtlustatakse ettevõtjana riigi või omavalitsusasutuse allhangetes osalemises, mida aga omavalitsuses või muul riigitööl juhtival kohal töötav inimene ei tohiks teha.

Ilmselt on toimingupiirangu rikkumisega seotud kuritegusid Eestis toime pandud veel kümneid, ent seni pole uurijad nendeni jõudnud, sest keegi pole nendega tegelema pidanud. Kaitsepolitsei pädevuses on korruptsioon vaid riigiasutustes ja suuremates linnades: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Ülejäänud omavalitsused olid uurimisorganitele otsekui tundmatu maa.

Tõsi, 2008. aastast töötab Põhja politseis vastav eriüksus, kuid see oli ka kõik. Kuni tänavu jaanuaris loodi sellised üksused kõigis neljas prefektuuris ja esimesed töötulemused on politseinikel juba ka ette näidata.

Peale Rakvere ja Rae valla juhtumite esitas politsei novembris kahtlustuse riigihanke nõuete rikkumises Jõhvi valla reformierakondlasest vallavanemale Tauno Võhmarile.

Korruptantide jahtimist jätkas ka kaitsepolitsei. Nende pihtide vahel jäid Tallinnas transpordiametis aastaid segamatult tegutsenud Vello Lõugas ja Mati Songisepp. Pealinna liikluse korraldamisega seotud küsimustes suisa sümboolse tähtsuse omandanud meeste korruptiivse kokkumängu kohta ringles kõlakaid juba ammu, ent ametliku kinnituse said need alles sel suvel, kui kapo septembris mõlemad mehed kuriteos kahtlustatavaks kuulutas.

Kui Songiseppa vedas selle uudise peale alt tervis, mille paranedes ta ametist lahkus, siis Lõugas jätkas liikluskorraldusprojektidega tegelemist seni, kuni tema tööandja taipas, et halva mängu juures ei maksa oma maine huvides enam head nägu teha, ja lõpetas mehega töösuhte.

Lõugasele sai saatuslikuks riigihange, kus ta oli võitjaks kuulutanud Signaali, kuigi tegelikult tegid töö hiljem palju odavamalt ära hoopis teised ettevõtted. Signaal sai konkursi võitmise eest kopsaka vaheltkasu.

Omaette teema on aga majandusministeeriumi riigihangete teostamise nõuete rikkumises kahtlustatava kantsleri Marika Priske ja maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko kriminaalasi. Kui inimene mõistab korruptsiooni all üldjuhul ametnike omakasu, siis sedakorda ootab õigusemõistjalt ehk kohtult lõplikku hinnangut sootuks teine olukord.

Endi sõnul üritasid Priske ja Tsäkko Tallinna-Tartu maantee ühe lõigu ehitajaks kandideerinute omavahelise vaidluse tõttu seiskunud ehitushanget tupikseisust välja tuua, otsides riigile parimat lahendust.

Mis sellest kriminaalasjast välja tuleb, selgub uuel aastal. Ent juba praegu teame, et kui riigihangetes teineteise võite vaidlustama hakanud ehitusettevõtted asunuks protsessimise asemel hoopis tööle, oleks siiani elus novembris sel teelõigul kokku põrganud autodes olnud kaks inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles