Riigikogu pikendas Tallinna Sadama uurimiskomisjoni tööd

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu võttis täna vastu otsuse, mille kohaselt peab Tallinna Sadama võimaliku korruptsiooni uurimiseks moodustatud komisjon esitama oma lõpparuande 1. mai asemel 16. juuniks.

Uurimiskomisjoni esimees, Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv Artur Talvik põhjendas tähtaja pikendamist tehingute uurimise suure töömahu ja sellest tingitud ajanappusega.

«Stenogrammide lehekülgede arv ulatub juba tugevalt üle 400 ja aruande kokkukirjutamine nõuab kõvasti aega. Praeguse seisuga on meil plaanis küsitleda veel umbes 12 inimest ja ülejäänud aja kavatseme pühendada raporti kokkukirjutamisele,» rääkis Talvik kahe nädala eest eelnõu esimesel lugemisel. Tema sõnul plaanib komisjon oma sisulise töö lõpetada mai viimastel päevadel.

Uurimiskomisjoni ülesanne on tuvastada võimalikud korruptsiooniriskid riigile kuuluvas ASis Tallinna Sadam ning selgitada välja, kas omanikujärelevalve ettevõttes on olnud tõhus ja seaduslik.

Muu hulgas tuleb komisjonil selgitada, kas Tallinna Sadama sisekontroll ja aruandlus, juhtorgani liikmete valimine ja nende tegevuse üle tehtud järelevalve ning vara valitsemine on olnud nõuetele vastav. Laiema teemana peab komisjon uurima ka seda, kas riigi osalemine äriühingutes on olnud korraldatud ja koordineeritud viisil, mis tagab riigi huvide parima kaitse.

Seaduserikkumise või sellele viitavate asjaolude ilmnemisel pöördub komisjon uurimisasutuse poole. Korra on komisjon seda juba teinud, kui palus riigiprokuratuuril alustada jäälõhkuja Botnica ostutehingu asjus uurimist. Prokuratuur lisas materjalid kriminaalasjale, millega uuritakse korruptsioonikahtlusi Tallinna Sadamas.

Lõpparuandes, mis tuleb riigikogule esitada juuni keskpaigaks, peab komisjon esitama Tallinna Sadama juhtimise ja järelevalve korralduse kohta oma järeldused ning vajadusel ka ettepanekud, kui leitakse riigi äriühingute juhtimise ja järelevalve korralduses puudusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles