Võimuerakondade poliitikud seostavad koalitsiooni toetuse tõusu parlamenti jõudnud ja seal esimese lugemise läbinud haldusreformi eelnõuga, opositsioonilise keskfraktsiooni juht Kadri Simsoni hinnangul on Reformierakonna kõrge toetuse taga avapaugu saanud presidendivalimiste kampaania.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni juhi Andres Anvelti sõnul on valitsuskoalitsiooni reiting tõusma hakanud, kuna opositsioonil ei ole enam võimalik rahvast pagulaste tulekuga hirmutada.
«Tõsi, viimased pool aastat on valitsus olnud kaotusseisus, kuna osadel poliitilistel jõududel õnnestus edukalt oma reitingut tõsta rahvast pagulastega hirmutades. Nüüd on aga esimesed sõjapõgenikud Eestis kohal ja rahvas saab aru, et mingit massimmigratsiooni ei ole olnud ja ei hakka ka olema,» rääkis Anvelt BNSile.
Tema hinnangul keeras Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ühtlasi oma agressiivsusega vinti üle ja see enam rahvale ei meeldinud. «Kui juba hakati rahvuste pinnalt eestimaalasi liigitama, siis see ehmatas inimesed ära,» ütles Anvelt.
Ta tõstis esile ka haldusreformi eelnõu jõudmist riigikokku. «Kui varasemalt oli sellele kohati vastuseis, sageli omavalitsusjuhtide tasandil, kuna kardeti osaliselt ka oma töökohtade pärast, siis seoses eelnõu parlamenti jõudmisega on valitsus andnud haldusreformi kohta oluliselt rohkem infot ja hirmud hakkavad kaduma,» ütles Anvelt.
Ühtlasi usub ta, et inimesi on vallanud ka kevadine optimism ning ka riigi arengutes nähakse rohkem positiivset.
Haldusreformi elluviimise kava seostas valitsuskoalitsiooni toetuse kasvuga ka Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat. «Valitsuskoalitsiooni toetuse tõusu taga võib näha seda, et valijad on saanud kõigilt koalitsioonierakondadelt selge signaali, et pikalt oodatud haldusreform viiakse ellu,» ütles ta BNSile. «Keskerakonnas käib siseheitlus ja on üsna loogiline, et erakonna toetajate hulk väheneb,» lisas Nebokat.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Kert Karuse hinnangul on valitsusliidu toetuse tõusu põhjuseks koalitsiooni pool aasta jooksul ellu viidud algatused, mis inimesi on kõnetanud. «Üksikvanemate toetuseks elatisabifondi loomine, selge reeglistiku kehtestamine sõjapõgenikele, käimasolev haldusreform, järgmisest aastast tõusev kolmanda lapse toetus on selle valitsuse saavutused,» ütles ta BNSile. «IRLi initsiatiivil kehtestatud konservatiivne reeglistik pagulastele on kindlasti konstruktiivsem samm kui pidev pagulashirmu külvamine.»
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et Reformierakonna püsivalt kõrge toetuse taga on positiivse kuvandiga poliitikud Siim Kallas ja Marina Kaljurand, kellest üks on avaldanud soovi saada presidendiks ja teine käitub nagu presidendikandidaat.
«Reformierakond peab enda esikoha eest olema tänulik Kallasele, kes initsieeris jõuliselt debatti tulevase presidendi teemadel,» kommenteeris Simson BNSile kaks kuud järjest püsinud 23-protsendilist toetust. «Ja kuna Reformierakonnal on auesimees, kes on selgelt välja öelnud oma soovi saada presidendiks, lisaks on neil ka välisminister Kaljurand, kes seda selgelt välja ei ütle, aga käitub kui tulevane presidendikandidaat, siis need kaks rahva seas populaarset võimalikku kandidaati oma kuvandiga kergitavad ka Reformierakonda.»
Simsoni sõnul on vahepeal olnud ka olnud sündmusi, mis võiksid Reformierakonna reitingut alandada. «Kui neid kaht positiivse kuvandiga presidendikandidaati poleks, siis võiks eeldada, et näiteks ebaõnnestunud trahvide tõstmise eelnõu oleks võinud Reformierakonna mainele ka teistpidi mõjuda. Aga neil õnnestus end hoida positiivses kuvandis,» lisas Simson.
Kommenteerides Keskerakonna reitingu kukkumist 25 protsendilt 22-le, ütles Simson, et jaanuarist alates on Keskerakonnal «nagu ikka olnud mõneprotsendilised tõusud ja langused, millele päris ratsionaalset põhjendust polegi võimalik välja tuua». «Tõenäoliselt on meil olnud uudiseid, mille pealkirjades figureerinud isikud pole nii positiivset kuvandit loonud. Aga ka 22 protsenti on toetus, mis vastab meie aastatagusele valimistulemusele,» sõnas Simson.
EKRE, SDE ja Vabaerakonna toetust kommenteerides ütles Simson, et «need kolm parteid on kõigis uuringutes olnud viimasel ajal õlg õla kõrval ja nende toetus on päris pikalt püsinud sellisel mõneteistprotsendilisel toetusel». «EKRE on aastataguse ajaga enda toetust kahekordistanuid, kuid mõneti radikaalsed väljaütlemised on nende kasvu piduriks saanud,» lausus Simson.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) seitsmeprotsendilise toetuse kohta märkis Simson, et see toetus on vaid kahe protsendi kaugusel valimiskünnisele kukkumisest. «Ma arvan, et pikk ebakindlus hakkab mõjuma nii, et IRList lahkub senisest enam tunnusnägusid,» prognoosis opositsioonilise keskfraktsiooni juht.
Uuringufirma TNS Emor BNSi tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringu kohaselt toetas aprillis Reformierakonda 23 protsenti küsitletutest. Reformierakonnale järgnes 22 protsendiga Keskerakond, 16 protsendiga SDE, 15 protsendiga Vabaerakond, 13 protsendiga EKRE ning seitsme protsendiga IRL.