«Kapo peadirektor Raivo Aeg kinnitas korduvalt, et tegu ei ole ülekuulamisega ning et nad teavad hästi, et ma ei ole Venemaalt mingit raha saanud – ei endale ega ka parteile,» ütles Edgar Savisaar ajalehele Pealinn, meenutades oma jutuajamist Aegi ja tema kaastöötaja Aleksandriga 3. novembril Vääna puhkebaasis.
Savisaare sõnul helistas Raivo Aeg talle õhtul kella 19.30 linnavalitsusse ja kutsus külla nende Vääna baasi, kuna tal olevat mulle tähtis informatsioon, mida ma peaksin kiiresti teadma. Seal selgus, et kapol on talle küsimusi seoses Savisaare ja Vladimir Jakunini sagedaste kohtumistega.
«Mulle räägiti kapo murest, et Vene luure on lindistanud minu kõnelusi Vladimir Jakuniniga, need olevat kindlasti peidetud kusagile salaarhiivi ja ühel päeval võidakse neid kasutada minu vastu. Aeg palus, et kui venelased peaksid seda tõesti tegema, siis ma helistaksin talle ja hoiataksin teda, kuna mul on ju tema telefoninumber olemas. Siis Aeg võib-olla veel ei teadnud, et isamaaliitlasest siseminister Marko Pomerants kavatseb talle kindralinspektori tiitli omistada. Arvan, et pärast seda said ka kapo peadirektori seisukohad kindlust juurde,» rääkis Savisaar.
«Küsisin Aegilt ja tema Aleksandrilt, mida ma peaksin nüüd tegema. Kas hoiduma igasugustest kohtumistest Vene Raudtee ülema ja tema delegatsiooniga? Mida nad minult õieti soovivad? Aleksander avaldas arvamust, et pärast tänast jätab Jakunin ära oma kavandatud sõidu Eestisse. «Kui Jakunin tuleb, siis see tähendab meile, et teie suhtes pole mingeid kahtlusi ja kõik on korras. Ning vastupidi, kui Jakunin jääbki nüüd tulemata, siis lisab see kaalu meie kahtlustele teie suhtes.» Muide, Jakunin tuli ja jäi kahe päeva asemel Eestisse isegi kolmeks päevaks, sest soovis kohtuda metropoliit Korneliusega,» kirjeldas Savisaar.
Tema sõnul kinnitas Aeg korduvalt, et tegu ei ole ülekuulamisega ning nad teavad hästi, et Savisaar ei ole Venemaalt mingit raha saanud – ei endale ega ka parteile. «Tõsi küll, mulle jäi mulje, et talle ei meeldinud minu tegevus seoses Lasnamäel õigeusu kiriku ehituse korraldamisega, aga selgitasin talle, kui tähtis see on linnaosale, mille 115 000 asukast enamus on õigeusklikud.»
Püüti linti ette mängida
«Mulle püüti ette mängida mingit linti meie jutuajamisest Jakuniniga, konkreetselt seda kohta, kus ma tõin näite, et finantseerida on võimalik ka arvete maksmise teel (kiriku fassaadi katvad marmorplaadid oli kavas muretseda Krasnojarski lähistel asuva tehase kaudu) või sularahas. Viimasel juhul pidasin silmas sularahaannetusi, mida sellistel puhkudel sageli kasutatakse. Tegelikult on mul põhjust kahelda selle lindi päritolus üldse, kuna tegu võis olla ka monteeritud lindiga, mistõttu ma seda rohkem ka ei kuulanud.»
«Aeg tundis huvi, et miks on nii, et ühes jutuajamise lõigus ma räägin kirikust, aga rahastamisest tuleb juttu tunduvalt hiljem. Kust mina tean, mis järjekorras seda kõike kolme tunni jooksul räägiti, kõigest räägiti läbisegi,» selgitas Savisaar.
«Mulle väideti ka, et on olemas mitmeid minu ja Boroditši sms-e, kus me mõlemad finantseerimisega tagant kiirustame. See on küll õige. Rahastamine oli juba aastaid takerdunud ja meil oli tõesti kiire, kui soovisime veebruaris kiriku kuplile risti püsti panna. «Tunnistasin» üles, et õigeusu kiriku rajamine on tõesti osa meie valimiskampaaniast, samamoodi kui seda oli ka teiste pealinna ehitusobjektide tähtaegne valmimine. Selles mõttes ei ole nad kaugel tõest, kui räägivad valimistega seotud rahast, aga seda just kiriku ehitamise osas. Toetus kiriku rajamisele on sisse kirjutatud nii Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide kui ka varem Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingusse,» leiab Tallinna linnapea.
Miks kapo kohv une peale ajas?
«Tuletasime koos Aleksandriga meelde seiku sellest ajast, kui ma töötasin veel siseministrina. Pean ka tunnistama, et heitsin nalja parempoolsete üle, kellesse suhtusin irooniaga. Kapo mehed naeratasid mind kuulates viisakalt. Küllap nad üritasid luua õdusat õhkkonda või käitusid nii, nagu on kombeks kuriteo matkimisel. Kui me olime 2,5 tundi juttu ajanud, siis tundsin, et uni tuleb peale. Kippusin haigutama. Küsisin meestelt, ega nad mulle midagi kohvi sisse pole toppinud, mida aga mõlemad eitasid,» kirjeldas veel Savisaar.
«Sellest, et meie jutuajamist salvestatakse, oli mul lihtne aru saada. Ruumi nurgas põrandal oli magnetofon ja salvestamise nupu punane tuli põles. Ma ei teinud sellest mingit numbrit, sest olen juba harjunud, et minu kõnelusi ikka salvestatakse. Seda enam on mul põhjust nüüd see lint välja nõuda ja enese kasutusse saada. See võimaldaks ka minu meenutusi täpsustada ja kindlasti neile lisa anda,» kordas Savisaar varemgi väljaöeldut.