Bussijuht jäi lõplikult süüdi raske liiklusõnnetuse põhjustamises

Foto: Margus Ansu

2013. aasta kevadel liinibussiga veokile otsa sõitnud bussijuht jäi pärast pikka kohtuprotsessi teisipäeval lõplikult süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Bussijuhina töötanud 63-aastane Vladimir sõidutas 2013. aasta 4. aprillil kella 17.10 ajal väikebussiga Iveco liinil Ardu-Tallinn reisijaid, kui tema juhitud buss sõitis Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Vaida lähedal tagant sisse veoautole GAZ. Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja paremale kraavi ja eluohtlikult sai vigastada väikebussiga reisinud toona 39-aastane naine, kellel oli turvavöö kinnitamata.

Süüdistuse kohaselt ei veendunud bussijuht enne sõidu alustamist, et reisijate turvavööd on kinnitatud ja vedas seetõttu turvavöödega kinnitamata inimesi. Samuti ei jälginud ta piisavalt tähelepanelikult liiklust, ei arvestanud küllaldaselt vajadusega tagada tema vastutusel olnud reisijate turvalisus, ei lähtunud kiiruse valikul liiklusolukorrast ja ei hoidnud piisavalt pikivahet, mistõttu sõitis ta sirgel ning hea nähtavusega teel sisse teepeenral liikunud veoauto tagumisse vasakusse nurka.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Vladimirile süüdistuse mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumises, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Lisaks esitas kannatanu solidaarselt süüdistatava ja bussifirma vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudega summas 20 000 eurot.

Kuigi nii süüalune kui ka kaitsja leidsid, et bussijuht ei olnud õnnetuses süüdi, otsustas Harju maakohus mullu märtsis Vladimiri süüdi mõista. Kohus karistas Vladimirit ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena võeti mehelt pooleks aastaks mootorsõiduki juhtimise õigus.

Vladimir ja bussifirma pidid maakohtu otsusel kannatanule solidaarselt hüvitama tsiviilhagi 15 000 eurot. Vladimir pidi tasuma ka kannatanu õigusabikulud 2054 eurot ning riigile sundraha ja menetluskulud 1723 eurot.

Kaitsja taotles Tallinna ringkonnakohtusse esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist.

«Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et kannatanu aitas ise suurel määral kaasa raske kahju saabumisele, kuna ta ei kinnitanud turvavööd. Antud juhul on kannatanu oma hoolsusvastase käitumisega võtnud üle kogu järgneva põhjusliku ahela ning seega ei saa esmapõhjustaja tagajärje eest vastutada ei tahtluse ega ettevaatamatuse vormis,» märkis kaitsja.

«Kannatanu, ignoreerides elementaarseid turvavahendeid, pani ennast ise potentsiaalselt ohtlikku olukorda, millega välistas süüdistatava tegevuse õigusvastasuse,» märkis kaitsja, lisades, et süüaluselt väljamõistetud tsiviilhagi on liialt suur.

Tallinna ringkonnakohus nõustuski mullu juunis kaitsjaga, leides, et liiklusõnnetusega kaasnesid reisijale rasked vigastused vaid seetõttu, et ta polnud end turvavööga kinnitanud. Seega leidis ringkonnakohus, et bussijuhi osas on asjakohane kriminaalmenetlus lõpetada ja alustada väärteomenetlust. Sellega seoses langes ringkonnakohtu hinnangul ära ka tsiviilhagi küsimust.

Prokurör teise astme kohtu seisukohaga ei nõustunud ning esitas riigikohtusse kaebuse määruse peale, millega ringkonnakohus lõpetas bussijuhi suhtes kriminaalmenetluse.

Kõrgeim kohtuaste otsustaski seejärel ringkonnakohtu vastava määruse tühistada, kuna kolleegiumi hinnangul polnud üheselt tuvastatud, kas raskelt viga saanud reisija kannatused tulenesid pelgalt sellest, et tal oli turvavöö lahti, või oleks ta saanud samu vigastusi ka kinnitatud turvavöö korral. Selle küsimuse lahendamise järel tuli aga anda hinnang ka tsiviilhagi osas, leidis riigikohus.

Taas süüasja arutanud Tallinna ringkonnakohus jõudis seekord järeldusele, et bussijuht on siiski süüdi. Nimelt viitasid tõendid asjaolule, et kannatanu oleks saanud raskeid vigastusi isegi siis, kui tal oleks olnud turvavöö kinnitatud. Ringkonnakohus otsustas, et jõusse tuleb jätta karistused, mille oli määranud Harju maakohus oma mullu märtsis tehtud otsusega.

Selle peale esitas kaitsja taas kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis seekord seda teisipäeval enam menetlusse ei võtnud. Seega jõustus Vladimiri süüdimõistmine ja karistamine lõplikult.