Valitsus kiitis täna heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mille järgi saadab Eesti kuni kümme kaitseväelast terroriorganisatsiooni Islamiriik vastasele rahvusvahelisele operatsioonile Inherent Resolve.
Valitsus toetas kaitseväelaste saatmist Islamiriigi vastasele operatsioonile (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. mai 2016, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ei kavatse kasutada kaitseväelasi Süüria territooriumil, vaid saata koostöös Taaniga Iraagi lääneosas asuvasse Anbari provintsi kuni kuueliikmelise väljaõppemeeskonna, mille peamine ülesanne on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Kaitseminister Hannes Hanso ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et Taani esitas Eestile kutse missioonil osalemiseks ja Eesti võttis selle vastu.
Eelnõu järgi saadab Eesti väljaõppemeeskonna Iraaki kuni kuueks kuuks, vahemikus tänavu 1. juulist kuni 31. detsembrini.
Hanso sõnul missioon poole aastaga ilmselt siiski ei piirdu ja aasta lõpus küsib valitsus ilmselt riigikogult mandaati missiooni pikendamiseks ühe aasta võrra. «Oleme seal nii kaua kui tarvis ja pikendame vajadusel missiooni ühe kaasta kaupa. Loomulikult, kui Daesh (Islamiriigi üks nimetusi - toim.) on kadunud, siis me toome oma sõdurid sealt ära,» rääkis Hanso.
Eesti valmis panustama lisaks kuuele väljaõppemeeskonna liikmele vajadusel täiendavalt näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks eelnõus sätestatud piirarvu ehk kümne kaitseväelase sisse.
Kaitseministeerium on arvestanud operatsiooni kulude suuruseks 120 000 eurot, mis kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest.
Kaitseminister Hannes Hanso sõnul jätkab Eesti koostöös liitlastega rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagamist ka meist kaugemates piirkondades, tagades seeläbi enda julgeolekut.
«Eesti on NATO liikmena mitte ainult julgeoleku tarbija vaid ka selle tootja. Me toetame oma liitlasi jõukohase panusega seal, kus meie abi vajatakse,» ütles Hanso. «Relvastatud konflikt Iraagis ja Süürias mõjutab nii Eesti kui ka kogu alliansi julgeolekuolukorda, seega on meie osalus sellel operatsioonil vajalik.»
Ameerika Ühendriikide juhitav Islamiriigi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014 ning selle eesmärk on ISISe vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias.
Operatsioonil osaleb praegu lisaks USAle 21 riiki - Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jordaania, Kanada, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa ja UK.
Operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üks oluline ülesanne on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.
Islamiriik tegutseb põhiliselt Süürias ja Iraagis, kuid terroriorganisatsioonil on siirdeid ja mõju mujalgi, näiteks Liibüas.
Kaitseministeerium märkis eelnõu seletuskirjas, et lisaks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika otsesele destabiliseerimisele kujutab Islamiriik reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule ja mõjutab otseselt ka Euroopa pagulaskriisi. Ministeerium märkis, et Islamiriik on atraktiivne kasvulava tuhandetele Euroopa kodanikele, kes võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada Euroopa julgeolekut, näiteks rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati Islamiriigi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste.
Islamiriigist lähtuv oht on märkimisväärne kogu Euroopale, sealhulgas Eestile, seetõttu on selle terroriorganisatsiooni vastane tegevus on möödapääsmatu ja Eesti panus vajalik.
Islamiriigi vastase koalitsiooni raames Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek.
Iraagi alaline esindaja ÜRO juures ja Iraagi välisministeerium kutsusid 2014. aastal riike osalema Islamiriigi vastases võitluses. Eesti ja Iraagi välisministeerium on vahetanud Eesti kaitseväelaste kasutamiseks diplomaatilised noodid. Eesti edastas tänavu jaanuari lõpus Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palus aktsepteerida Eesti tegevväelaste viibimise ja tegutsemise Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile. Märtsi keskel saadetud vastunoodiga aktsepteeris Iraak Eesti noodi sisu.