Selle aasta alguses jõustus seadusemuudatus, mis lubab ka eraisikuist investoreil investeerimistulu maksuvabalt uutesse väärtpaberitesse paigutada, inimeste huvi uue võimaluse vastu on esialgu tagasihoidlik.
Uuest aastast saavad eraisikud börsilt tulumaksuvabalt tulu võtta
8. jaanuar 2011, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees valis börsifirma Tallinki aktsiaraamatust paari tuntud inimese telefoninumbri, et küsida, kas nad on juba investeerimiskonto avanud.
Riigikogu liige Mark Soosaar märkis, et ei mäletagi, kui palju tal Tallinki aktsiaid on. «Ma ei ole eriti nendega tehinguid teinud, vahel vaatan,» tunnistas ta.
Soosaar lisas, et pole mõelnud aktsiatega tehinguid teha, ka investeerimiskonto avamist pole kaalunud.
Teletöötaja Reet Linna lausus, et Tallinki aktsiate all olev summa pole eriti suur. «Aktsiad seisavad mul, et kasvaksid,» ütles ta. «Mina olen küsimärgiga investor, sest ma ei tea, kas müüa või hoida. Kunagi koos [teleprodutsent] Raivo Suvistega ostsime Tallinki [aktsiaid].»
Kuuldes, et eraisikud võivad kasutada nüüd kontot, millele laekunud väärtpaberitulu tulumaksukohustust saab edasi lükata, lubas Linna panka minna ja lasta nõustajal endale asi selgeks teha.
Soodsamad tingimused
Eraisikust investor, kes seni haldas väärtpabereid eraisikuna, mitte näiteks osaühingu kaudu, saab nüüd teenitud väärtpaberitulult soodsamatel tingimustel tulumaksu tasuda. Selleks tuleb avada investeerimiskonto ja see tuleval kevadel 2011. aasta tuludeklaratsiooni täites maksuametile teatada.
Swedbanki eraisikute investeerimistoodete osakonna valdkonnajuht Ivar Raav märkis, et panga nõustajad informeerivad praegu inimesi.
«Inimeste huvi investeerimiskonto süsteemi vastu on seni olnud pigem tagasihoidlik. Võimalik, et suurem huvi selle vastu tekib alates jaanuarist, kui ka vastav seadusemuudatus jõustub,» tunnistas ta.
Raav märkis, et investeerimiskonto tasub kasutusele võtta inimesel, kes soovib investeeringute kasumit reinvesteerida.
«Samuti neil, kes kasutavad erinevaid investeerimisvõimalusi, sest uus süsteem loob võimaluse näiteks ühte investeeringut realiseerides paigutada raha uude, ilma et vahepeal tekiks tulumaksu maksmise vajadust,» lisas ta.
Edaspidi tulebki maksuametile esitada konto väljavõte – kui väljaminekud on sissetulekuist suuremad, tuleb tasuda tulumaksu. Praegu tuleb eraisikul seda tasuda iga positiivse tulemusega lõppenud väärtpaberitehingult.
Tähele tuleb panna ka seda, et mitte igasse väärtpaberisse ei saa sellisel moel investeerida. Arvesse lähevad vaid finantsjärelevalve alla kuuluvad väärtpaberid, mida pakutakse Euroopa Majanduspiirkonna (s.o Euroopa Liidu liikmesriigid ning Norra, Island ja Liechtenstein) või OECD liikmesriigis.
«Investeerimiskonto kasutajaks võiks olla aktiivne eraisikust investor, kes soovib maksustamiskohustust edasi lükata,» lausus Raav.
Teistpidi muutus
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe lausus, et maksuhaldurile antakse pangakonto investeerimiskontona kasutusele võtmisest teada füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Selleks märgitakse deklaratsiooni vastavasse tabelisse, et teatud pangakontot kasutatakse investeerimiskontona.
Tema sõnul pole ministeerium prognoosinud, kui palju eraisikuid võiks investeerimiskonto süsteemiga liituda. Sellest aastast pole aga mitte kõik intressid maksuvabad.
«Varem oli tulumaksuvaba igasugune krediidiasutuse poolt füüsilisele isikule makstud intress. Muudatuse kohaselt ei laiene maksuvabastus enam intressile, mis osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol,» rääkis Aasmäe.