Tsahkna põgenike kohtusse pöördumisest: kätt, mis sind toetab, ei ole tark hammustada

Margus Tsahkna Foto: Jaanus Lensment

Kuigi politsei- ja piirivalveamet (PPA) on öelnud, et hakkab põgenikele vajadusel ka pagulasstaatust andma, sest seda nõuab seadus, teatas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, et üheaastase elamisloa andmine olevat Eesti poliitika ja «kätt, mis sind toetab, ei ole tark hammustada».

Postimees kirjutas esmaspäeval, et Euroopa rändekava kohaselt Eestisse toodud sõjapõgenikest kaks on Eesti Inimõiguste Keskuse juristide soovitusel vaidlustanud kohtus oma staatuse. Keskus analüüsib varjupaigaotsuseid ÜRO pagulasameti (UNHCR) lepingu alusel.

Nimelt otsustas PPA esialgu kiiruse mõttes, et annab Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutatavatele põgenikele täiendava kaitse (üheaastase elamisloa), mitte pagulasstaatuse (kolmeaastane elamisluba).

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, keda ähvardab kodumaal oht elule, kuna riigis on relvakonflikt. Seevastu pagulane on seaduse järgi isik, keda kiusatakse lisaks veel ka isiklikult taga tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.

PPA identiteedi ja staatuse büroo juhataja Margit Ratnik nentis, et PPA muudab oma praktikat ja hakkab kaaluma ka pagulasstaatuse andmist. «Kui järgida kehtivat seadust, siis tuleb ka isiklik kaitsevajadus hinnata ikkagi kohe. Seda me edaspidi ka teeme.»

«Kindlasti ei aita see kaasa ühiskonnas sallivuse ja solidaarsuse kasvatamisele, nagu ka Eurpoopa Komisjoni ettepanek kehtestada 250 000-eurone pagulase solidaarsustrahv. Ma millegipärast ei usu, et need inimesed, keda me aitame, ise tulid ideele riik kohtusse kaevata. Sarnane käekiri on ka mujal Euroopa riikides levinud. Esimene Leetu ümberpaigutatud põgenik, keda pidulikult tervitati, andis kohe riigi kohtusse. Arvatavasti on see nn. inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide initsiatiiv, mis muuseas on suuresti rahastatud nende samade riikide poolt, mis põgenikke aitavad,» kommenteeris sotsiaalmeedias olukorda seepeale Tsahkna.

Tsahkna: Eesti on põgenike abistamises eesrindlikumaid

Ta lisas, et üheaastase elamisloa andmine olevat Eesti poliitika ning tõi esile IRLi ettepanekul «karmistatud põgenikepoliitikat, võttes ära üleliigsed sotsiaaltoetused ning kehtestas konkreetsed nõuded, mida Eestisse asunud põgenikud peavad järgima».

Samas kinnitas PPA, et muudab oma tööpraktikat just seetõttu, et 1. maist jõustunud välismaalaste seadus ütleb selgelt ära, et ümberpaigutatavate puhul tuleb kohe kindlaks teha, kas neid kiusatakse taga ja kas nad väärivad pagulasstaatust ehk kolmeaastast elamisluba.

«Idee on ju selles, et kui põgeniku koduriigis elukeskkond stabiliseerub, läheb ta tagasi. Samuti see, kui ta taotleb aasta möödudes elamisloa pikendamist, on riigil võimalus kontrollida, kas ta on kokkulepet täitnud. See teadmine, et kokkuleppe murdmisel või meie reeglite mittetäitmisel elamisluba ei pikendada, on ka kaitse saanule motivatsiooniks pingutada. Kätt, mis sind toetab, ei ole tark hammustada,» kirjutas Tsahkna lisades, et «Eesti on tänaseks Euroopas üks eesrindlikumaid riike, kes on põgenike abistamisse panustanud».

«Arvan, et tuleb nüüd hoogu pisut maha tõmmata ning vaadata, kuidas meil kodus nende esimeste põgenikega minema hakkab,» lõpetas minister oma kirjutise.

Postimees palus ministril selgitada, mida ta mõtleb lausega «kätt, mis sind toetab, ei ole tark hammustada».

See sõnum tundub väga üllatav ministri poolt, kui PPA on oma viga tunnistanud - et seaduse järgi pole õige, et ühegi inimese puhul pole pagulasstaatust kaalutud.

Minu hinnang on laiem, kui me vaatame seda, mis mujal Euroopas on toimunud.

Te ei leia, et sellise sõnumiga te hoopis ise kütate seda vaenu põgenike vastu, kes ei ole konkreetselt ise pöördunud kohtusse, vaid inimõiguste organisatsioonid on nende ette astunud?

Kindlasti ei ole eesmärk vaenu külvamine. Kui keegi on midagi valesti teinud, siis politsei- ja piirivalveametil tuleb käituda korrektselt. See sõnum, et pöördutakse kohtu poole...

Ma olen teinud väga palju selleks, et ühiskonnal oleks tervemõistuslik lähenemine sellele probleemile. Oleme välja käinud ja riigikogu võttis vastu ka seadused, et viia see menetlus hästi konkreetseks, et kõikidele osapooltele oleks see sõnum, et sellistes asjades tuleb käituda korrektselt. See on see, mida ühiskond ootab. Me oleme ju valmis aitama. Eesti riik on Euroopas eesrinnas oma rahvaarvu arvestades, kui palju me oleme panustanud.

Kui PPA muudab oma tegevust, et käituda vastavalt seadustele, siis kuidas need põgenikud on kätt hammustanud?

See on selle loo pealkiri. Kui me vaatame ka laiemalt, ka teisi Euroopa riike, siis väga tihti ongi nii, et minnakse appi ja tegelikult vaidlustatakse kohtus neid otsuseid.