Hambad sinepiga pestud, magus šokolaadikreem pekikuubikutega söödud – nii toimus rebaste ristimine Võru Kesklinna gümnaasiumis. Paljud koolijuhid aga on sel aastal ristimise sootuks keelanud või seadnud korraldamisele piirangud.
Koolid seavad piire rebaste ristimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks koolidest, kes ristimise selle senises tähenduses keelustas, on Tartu Kivilinna gümnaasium. Kooli juhi Ants Serki sõnul ei kuulu mõnitavad tegevused kooli juurde. «Kõik see, mis puudutab toiduainetega määrimist, on taunitav,» ütles Serk.
Pigem soovib koolijuht korraldada rebaste ristimist rõõmsalt, esitades neile kavalaid küsimusi, sest ka nii on võimalik tema sõnul nalja teha. Sel aastal tuleb Kivilinna gümnaasiumis ristimine pidulik – asjaosalised on ülikondades ja kümnendikud võetakse gümnaasiumisse vastu direktori käepigistusega.
Kui viimastel nädalatel on palju räägitud koolivägivallast ja alandusest, siis selles valguses on koolid eriti valvsad kontrollima, kas rebaste ristimine jääb inimväärikuse piiridesse. Serki sõnul on ka kooli õpilasomavalitsus senini olnud otsusega nõus. «Kannapööre on tehtud, kuidas see päriselt realiseerub, seda saame teada,» ütles Serk.
Kivilinna kooli abituriendi Eeva Rui sõnul kõik õpilased aga kooli otsust aktsepteerida ei taha. «Varem on olnud, miks siis nüüd ei ole,» meenutas Rui koolikaaslaste sõnu. Tema sõnul on ristimine, kus muna pähe lüüakse ja markeritega soditakse, olnud traditsiooniks.
Abituriendid arvavat Rui sõnul ka seda, et kui nemad said retsitud, miks ei peaks uued õpilased seda kogema. «Ma ei tea, mis see on, tagasitegemise vajadus,» ütles ta. Ise õpilasomavalitsusse kuuluv Rui aktsepteerib kooli otsust ja üritab ka teisi õpilasi selle headuses veenda.
Viljandi Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi huvijuhi Ave Alvre sõnul ootab rebaseid ristimine ees järgmisel nädalal. «Sai aga räägitud, et katsuks sellel aastal teha ürituse võimalikult kultuurselt,» ütles Alvre. «Laseme abiturientidel koostada nimekirja tegevustest ja hoiame pidevalt üritusel silma peal.»
Kooli direktori Eero Järvekülje sõnul võtab kool arvesse ka septembri alguses Kuressaare gümnaasiumis juhtunut. Seal teibiti kinni 10. klassi poisi pea ja käed ning jäeti ta abitult kohalikku poodi.
Noorel inimesel on Järvekülje sõnul tunnetus teise koha peal kui vanematel. «Minu jaoks on natuke värvitud näod juba liiga palju,» lausus ta.
Jakobsoni kooli psühholoogi Raili Toikka-Tamme sõnul püüavad koolid vähendada riske, et vältida vägivalda ja alandust. «Võimalik, et ka rebaste ristimise ärajätmine on üks vahend, kuidas riski vähendada,» ütles Toikka-Tamm.
Järvamaa Aravete keskkoolis ristiti rebaseid eelmisel reedel. Kuigi õhkkond olevat olnud positiivne, peaks kooli huvijuhi Kadri Käärde sõnul järgmisel aastal õpilasi siiski rohkem suunama, et üritusel oleks rohkem sisu.
Õpilased hindasid üritust Käärde sõnul mitmeti, mõned olid oodanud rohkem põnevust. Omapäi noortel tegutseda ei lastud. «Kui nägime, et mingi tegevus võib kedagi riivata või kellelegi haiget teha, siis keelasime selle kooli psühholoogiga ära,» ütles Käärde.
Eelmisel aastal Aravete koolis 9. klassis õppinud ja rebaste ristimist vaatama tulnud Viljandi Paalalinna gümnaasiumi kümnendiku Triinu Kaski sõnul oli võrreldes tema kooliga Aravete rebaste ristimine hullem. «Meie abiturientidel ei olnud ka aega meiega nii kaua ja põhjalikult mässata,» ütles Kask.
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul nende koolis küll ristimine toimub, ent viimastel aastatel on kokku lepitud piirid, mida võib ja mida mitte. «Õpilastele on antud vastutus ja me usaldame neid,» ütles Agur.
Arvamus
Ott Ojaveer
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor:
Ma küsiksin nii: mis on rebaste ristimine? Kui mulle öeldakse, et tegu on toiduloopimisega ja sedalaadi üritusega, siis see on ebaeetiline ja meie koolis sellist asja ei toimu. Söögiga ei mängita ja sel ei ole eesmärki.
Hugo Treffneri gümnaasiumis võib rääkida mingit laadi traditsioonilisest üritusest, mis on suunatud rebastele. Näiteks toimub rebaste jooks. See tähendab, et kümnendad klassid koos klassijuhatajatega jooksevad läbi need paigad Tartu linnas, kus mingil ajal on meie gümnaasiumi õpetust antud.
Rebastele suunatud või ükskõik millised muud üritused peavad koolis olema õpilastele kasulikud ja neile midagi andma. Õpilane peab nendest ka midagi teada saama ehk ürituse tulemus peab olema hariv.