Kaheksa aastaga on omavalitsuste arv Eestis vähenenud vaid 20 võrra. Sellise tempoga võtab peaaegu sajandi, kuni omavalitsuste arv langeb alla viiekümne.
Valdade vabatahtlik ühinemine võtaks sajandi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kaheksa aastaga on omavalitsuste arv vähenenud Eestis 247-lt 227-le. Peale kõigi arutlusel olevate, ent üldse mitte kindlate ühinemiste lõppemist võib see arv väheneda veel enam kui 20 võrra.
Samas on terveid maakondi, nagu näiteks Jõgevamaa, kus mingit tõsisemat ühinemisarutelugi ei toimu, rääkimata tegelikust ühinemisest.
«Valdades on ikka hirme. Kuna tööpuudus kasvab, siis iga töökoha kaotuse oht tekitab muret,» ütles Valga linnapea Ivar Unt omavalitsuste ühinemise vastaste kohta. Ta ise aga arvab, et Valgamaal siiski õnnestub hiigelvald luua.
Valga linn esitas nimelt hiljuti ühinemisettepaneku kuuele ümbruskonna vallale ja ootab nüüd vallavolikogudelt vastuseid. Pärast nende kättesaamist kavatsetakse tellida uuring ühinemise praktiliste küsimuste kohta ja seejärel alustatakse läbirääkimisi, kuidas täpselt ühineda.
Järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajaks ühinenud valda luua ei üritata, vaid vajadusel peetakse läbirääkimisi kas või kümme aastat, ütles Unt.
Valgamaal arutavad ka kolm teist Tõrva kandi omavalitsust omakorda suurema valla loomist, mistõttu jääks Valgamaale väiksemaid valdu vaid Otepää ümbrusesse. Unt lausus, et Otepää piirkonnas pole omavalitsuste ühinemine vedu võtnud, sest selle kandi tõmbekeskus Otepää on selleks liigsete sisesegaduste meelevallas.
Kui Valga suurvalla loomine seitsmest omavalitsusest edeneb, siis Järvamaal kaalusid kuus omavalitsust oma Südamaa-nimelise valla loomist, ent nüüd on see soiku jäänud, sest arutatakse veel suurema omavalitsuse tegemist.
Nimelt tekkis idee luua Järvamaale tervet maakonda hõlmav omavalitsus, sest suurte teeristide äärde jääva Südamaa vald oleks jätnud Järvamaa põhjapoolsesse serva mitu valda, mis oleksid jäänud niimoodi ühinemistest eemale. Seetõttu hakatakse peatselt arutama ühe ülemaakonnalise omavalitsuse loomist.
Samas pole kõik vallad ühinemisest huvitatud. Järvamaa ja Harjumaa piirile jääva 1400 elanikuga Albu vallavanem Kalju Kertsmik lausus, et valdade suurusest on tähtsam see, kui hästi neid valitsetakse.
«Mõni on elupõline koosolekutel käija, see muidugi ei tea, kuidas elu tal vallas käib,» lausus Kertsmik osa vallajuhtide kohta.
Lisaks tuleks tema sõnul vaadata ka tõmbekeskusi, milleks Albu puhul on pigem Tallinn kui Paide.
Samuti on tema sõnul igal vallal omapära, mille abil saab valda arendada.
Türi vallavanem Toomas Marrandi omakorda arvas, et nemad ülemaakonnalise omavalitsusega ühinema ei torma, ent ära sellest ka ei ütle, sest Türi vald on juba tekkinud neljast 2005. aastal ühinenud omavalitsusest.
Võimalikud ühinejad
Siseministeeriumile ühinemise kaalumisest teatanud omavalitsused
• Viljandi maakond: Abja vald ja Halliste vald.
• Rapla ja Pärnu maakond: Järvakandi vald, Kaisma vald, Vändra alev, Vändra vald ja Tootsi vald.
• Valga maakond: Tõrva linn, Helme vald ja Põdrala vald. Valga linn on teinud ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks Taheva, Karula, Hummuli, Tõlliste, Õru ja Sangaste vallale.
• Harju maakond: Loksa linn on teinud ettepaneku ühinemiseks Kuusalu vallale.
• Ida-Viru maakond: Kiviõli linn on teinud ettepaneku ühinemiseks Maidla, Sonda, Lüganuse, Aseri vallale ja Püssi linnale. Ettepanekuga on nõustunud Sonda vald.
Allikas: siseministeerium