Ministrite Jüri Pihli ja Rein Langi eilsed allkirjad raskete kuritegude vastu võitlemise kokkuleppe all on Eesti viimased sammud Ameerikaga viisavabaduse saavutamise teel.
Viisavabaduselt USAga kadus viimane tõke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel sel aastal võib USA öelda aja, mil viisavabadus kehtima hakkab. USA välisminister Condoleezza Rice on kinnitanud, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kel on lootus saada USAga viisavabadus. Nüüd tuleb veel USA sisejulgeolekuministril Michael Chertoffil kaitsta Kongressi ees Eesti sobivust kandidaatriigiks, tal tuleb selgitada, et Eesti ei kujuta endast ohtu ega soodusta illegaalset rännet.
Justiitsminister Rein Lang ning siseminister Jüri Pihl kirjutasidki eile USAs sealse aja järgi pärast kella 14 alanud kohtumist ja viimaseid läbirääkimisi alla viisavabadusele eelnevale leppele, mis puudutab võitlust raskete kuritegude vastu ning lubab selles vallas ka tõhusat ennetustööd.
Märtsis allkirjastasid Pihl ja Chertoff Eesti ja USA viisavabaduse memorandumi. Sellega kinnitasid mõlemad riigid ühist tahet tihendada koostööd õigus- ja korrakaitseasutuste vahel ning tõhustada meetmeid kodanike tagasivõtmise ning lennujaama ja reisidokumentide turvalisusega seotud valdkondades.
2006. aasta novembris Eestis käies lubas USA president Georg W. Bush kiiresti tõstatada küsimuse Eesti kodanike viisavabadusest. Praegu kehtib USA viisavabadus Euroopa Liidu 15-le niinimetatud vanale liikmele, pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikidest pääsevad viisavabalt USAsse vaid Sloveenia kodanikud. (PM)