Taro: maanteeameti reformikava on kohutav viga, Kiisler: kava kuulub rubriiki «ametnik mõtleb»

Foto: Tairo Lutter

Põlva maavanem Igor Taro ja riigikogu liige Siim Kiisler on maanteeameti reformikava vastu väga kriitilised.

Äsja Põlva maavanemaks nimetatud Igor Taro (IRL) ütles eile Facebookis maanteeameti reformikava kohta, et see on nii kohutav viga praeguses situatsioonis ning tal pole võimalik jääda poliitiliselt korrektse ja ümmarguse jutu juurde. Ta tõi välja rea argumente, millega maanteeamet põhjendab kokkutõmbamisi, kuid mis Põlvamaa büroo puhul tõele ei vasta. Eksamite läbitavuse protsent on seal üle Eesti keskmise, büroo külastatavus ei ole suures languses ning puuduvad korruptsioonijuhud. Kuid  just need punktid on toodud põhjenduseks, miks eksamite vastuvõtmise peaks lõpetama ja büroode lahtiolekuaegu kärpima.

Täna Postimehele antud intervjuus lisas värske maavanem, et ta ei mõista, miks Jõgevamaal, kus on sama palju elanikke, lubatakse bürood lahti hoida kolmel päeval nädalas, neil ainult ühel. Tarole tundub, et see üks päev on neile tegelikult võimaldatud ainult seetõttu, et saaks «linnukese kirja» ning et keegi ei saaks teenuse puudumise üle nuriseda.

Eelmisel aastal külastas Põlva bürood 10 tuhat inimest. «Kas kõik need inimesed peavad nüüd Tartusse minema, kui neile parasjagu see üks lahtioleku päev ei sobi? Mis saab büroo töötajatest?» küsib Taro nõutult. Samuti ei näe maavanem büroo kärbetel majanduslikku vajadust, kuna Maanteeameti bürood teenivad oma tulu riigilõivudest ja majandavad end ära.

«Juuni teises pooles, kui maanteeamet meie juures arutelul oli, ütlesime, et nii jõulise kärpimise kasuks ei räägi mitte ükski number ning Põlva ei saa olla büroo, mida koomale tõmmatakse,» rääkis maavanem. Praegu aga tundub talle, et ametil olid otsused juba varem tehtud ning nüüd on Põlva inimestest justkui tangiga üle sõidetud.

Taro lisab lõpetuseks, et riigi esindajana ei saa ta maanteeameti isetegevust heaks kiita. «Peame ju praegu mõtlema, milliseid riiklikke töökohti piirkondadesse tuua ja nemad hakkavad teises suunas liigutama – mismõttes?!“ Sellega tehakse meile vastutööd riigireformi plaanis.

Maanteeameti reformikavas on pettunud ka riigikogu liige Siim Kiisler (IRL), kes liigitas maanteeameti põhjendused tsentraalse eksamikeskuse loomiseks rubriiki «ametnik mõtleb». Tegelikult ei ole enam üldse jäänud palju neid toiminguid, kus riigil oleks vaja kodanikuga silmast silma suhelda, aga maanteeameti büroo võiks ikka jääda. «Ülimalt kahetsusväärne oleks hakata neid kokku tõmbama,» lisas ta.

Maanteeamet toob ühe tsentraalse eksamikeskuse vajalikkuse põhjenduseks, et sellega ühtlustatakse järjekordade pikkust. «See on huvitav meetod, omamoodi geniaalne... Kui ühes kohas on järjekorrad pikemad ja teises lühemad, siis saavutame eesmärgi järjekordade ühtlustamiseks sellega, et paneme lühemate järjekordadega kohad kinni... tõesti võrratu,» arutles Kiisler. Ta lisas, et praegu pole reformidel mõistlikku põhjendust. Nii palju võiks ikka inimestele vastu tulla, kuna tegemist ei ole tohutu kuluga, leiab Isamaa ja Res Publica liidu aseesimees.

Ta arutles ka eksamineerijate koondamise reformi üle ning leidis, et seepärast ei peaks vähendama eksami sooritamise kohti. Eksamineerija võib ju ühel päeval võtta vastu eksameid Tartus ja teisel päeval valgas või Põlvas, Tallinna ja Rapla vahemaa pole samuti pikk. Praegune reform sunnib inimesi vaid kuue linna vahel valima.

Ka ei nõustunud Kiisler maanteeameti põhjendusega nagu vähendaks eksamineerijate koondamine kuude linna korrpuptsiooni: «Kui eksamineerija võtab täna vastu eksami Tartus ja homme Valgas, ei lange Tartust Valka minekuga tema professionaalsus või moraal.» Erinevates linnades võimaluse pakkumist saab korraldada. Sõidueksam kestab 45 minutit ja Kiisleri arvates näeb iga eksamineerija selle aja jooksul ära, kas inimesele saab juhiload anda või mitte, olenemata sellest, millises linnas see on toimunud.

Maanteeametis hakkab 1. oktoobrist tegutsema tsentraalne eksamikeskus, mis tähendab, et A- ja B-kategooria sõidueksamit saab ülejärgmisest aastast senise 17 teenindusbüroo asemel teha kuues linnas.

MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER KRISTEN MICHALI KOMMENTAAR:

«Kui keegi räägib sulgemisest, siis küllap on  see infomürast. Kõik senised 17 bürood ja esindust jäävad paiknema linnadesse kus nad olid ka varem. Mõned neist töötavad lühema  lahtiolekuajaga. Kahtlemata peab ja jätkab Maanteeamet ülevaate andmist ning kõigiga, sealhulgas kohapeal ning ettevõtjatega suhtlust,  kellel on soov arutada või küsida, sest tundub, et levimas on päris mitu isetekkelist legendi kuidas enamik esindusi sulgetakse, mis ju tõele ei vasta.

Reformi eesmärkidest: kahtlemata on maanteeameti põhimõte pakkuda rohkem teenuseid e-kanalites ning korruptsiooniriski vähendamine eksamineerimisel õige töösuund. Iga riigiasutus Eesti riigis peab otsima efektiivsust, ei saa olla nii, et oma teenuste parandamisele ja tõhususele ei mõelda. Samal ajal kui Eestis väheneb järjekindlalt tööealine elanikkond, ei saa ka ametid paisuda, ka avalikkuse ootus on kindlalt riigi suuremat efektiivsust nõudev. Kvaliteetsete avalike e-teenuste suurem osakaal on ametiasutuste töö tõhususe tõstmiseks lahendus. Maanteeamet on e-kanalitesse investeerinud juba 1,3 miljonit eurot ja töö jätkub.

Maanteeamet korraldab ümber ka eksamineerimist ning põhjus, miks seda tehakse, on eksamite ning saadavate juhioskuste kvaliteedi tõstmise vajadus ja korruptsiooniriski vähendamine.

Korruptsiooniriskide vähendamise vajalikkusele on maanteeameti tähelepanu märgukirjaga juhtinud muuhulgas keskkriminaalpolitsei korruptsiooniga vastu tegutsev üksus. Ja praktikas on kahjuks selle tõenduseks hulk inimesi maanteeametist viidud ka uurimistoimingute tegemiseks mõnda asutustesse. Üks meetmetest mida võetakse, on see, et eksamineerija enam ise ei vali eksamineeritavat, ehk hakkab kehtima anonüümsuse põhimõte.

Teine olulisem põhimõte on, et sõidueksamid tuleb teha kohas, kus on reaalselt tihedam liiklus ehk suuremates linnades. Ilmselt selle vastu ei saa samuti olla, et Eestis roolis olevad inimesed peavad saama hakkama linnaliikluses ja maanteel. Kui tahame liiklust reaalselt ohutumaks, peavad ka juhtimisoskused paranema, muidu jäämegi liiklusõnnetuste vähendamise eesmärgist rääkima. Rõhutada tuleb siin ka fakti, et teooriaeksamit saab endiselt kohapeal teha ja esindused on endiselt seal, kus olid enne.

Tõsist tõusu teeb e-teenuste kasutamine, samal ajal kui järsult on langemas büroode kasutamine. E-teenused moodustavad juba pea 50 protsenti teenustest, samal ajal näiteks Kuresaares on langenud füüsiliste teenuste esinduses kasutamine – 38 protsenti, Kärdlas – 30 protsenti, Viljandis – 29 protsenti ja Põlvas on langus – 15 protsenti jne. Ainukene kasv esindustes on Tallinnas kolm protsenti ja Jõhvis seitse protsenti. Arvestades, et tööealine elanikkond väheneb, siis peab ka Maanteeamet pakkuma rohkem teenuseid vähemate inimestega ja investeeringud e-kanalitesse on selleks kasvava populaarsusega.

Seega, esindused ja bürood jäävad sinna kus nad olid ja mõned lühema lahtiolekuajaga. Lisaks letiteenustele esindustes on maanteeamet pakkumas ka nõudmisel teenust - näiteks kui ettevõtjatel on rohkem tehnikat tulemas, lepitakse kokku ja ameti esindaja sõidab kohale, et teenust osutada. Samamoodi näiteks, kui eksamineeritavaid on rohkem - näiteks kaitseväelased, maanteeamet läheb kohale ja eksamineerib.  Või kutsekoolis on rasketehnika eksam, samuti tuleb Maanteeamet kokkuleppel kohale ja eksam saab tehtud.

Kahtlemata vajavad muudatused rohkem infot, maanteeamet on seda heameelega valmis ka pakkuma, koos analüütilise baasiga, seega kui on rohkem huvi, saab nendega otse kontakti võtta.»