Saaremaal elava jahimehe Mati Heinmetsa sõnul on uue jahiseaduse koostamisel jäetud arvestamata maaomanike huvidega, kes võivad jääda ilma õigusest küttida suurulukeid enda kinnistul.
Jahimees: uus jahiseadus diskrimineerib maaomanikke
22. jaanuar 2011, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heinmets avaldas keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas nördimust, et maaomaniku õigus oma maal suurulukeid küttida on jäetud jahipiirkonna rentniku suva ja meelevalla alla.
Maaomanik võib küttimisõigusest ilma jääda näiteks jahirentniku rendilepingu lõpetamisel, jahirentniku vahetumisel või seltsist väljaheitmisel. Lisaks ei ole jahirentnik üleüldse kohustatud võtma maaomanikust jahimeest oma jahiseltsi liikmeks ja äraütlemise motiive võib olla erinevaid.
«Sead teevad mul pidevalt põllu peal pahandust, aga mina ei tohi neid lasta. Selle asemel, et küttida enda maal, pean ma minema viie-kuue kilomeetri kaugusele, see on ju jama,» ütles Heinmets Postimees.ee´le.
Tema sõnul on jahimeeste surve uue jahiseaduse koostamisel olnud tugev, kuid paraku juhinduvad paljud neist sageli rahahimust. «Nad kardavad, et maamehed lasevad nende loomad maha. Põder on maaomanikule üksi laskmiseks tõesti liiga suur, aga metssiga ja kitse võiks küll lasta,» arvas ta. Seetõttu tegi Heinmets ka ettepaneku lugeda siga ja kits väikeulukiteks.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul on jahiseaduse eelnõu kompromiss erinevate huvigruppide soovidest ning eelnõu loogika kohaselt on jahimeestel senisest suurem motivatsioon maaomanikega normaalselt läbi saada ja seega jahimehest maaomaniku võimalused jahiseltsi liikmeks saada on paremad kui tänase seaduse valguses.
Näiteks võib maaomanik tema sõnul renditasu suuruse, ulukite tekitatud kahju korvamise ja jahipidamise korraldamise seada sõltuvusse jahiseltskonda kuulumisega.
Siiski ei anna uus jahiseaduse eelnõu Talijärve sõnul maaomanikule automaatset õigust kuuluda jahiseltsi, kuna jahiselts on klubiline tegevus, mis eeldab inimeste omavahelist sobivust.
Ta märkis, et suurulukite küttimiseks moodustatakse vähemalt 5000 hektari suurused jahipiirkonnad ning nende küttimine saab ka edaspidi toimuma mitte kinnistu, vaid jahipiirkonna piires.
Talijärve sõnul on kinnistu omanikul võimalik saada osa suurulukite küttimisest juhul, kui ta on liitunud teiste jahipiirkonna kasutajatega. Samas nentis ta, et kui mingil põhjusel jahipiirkonna kasutajate enamus ei soovi konkreetset maaomanikku oma seltskonda kaasata, jääb ta tõesti suuruluki jahist kõrvale ja peab leppima võimalusega küttida väikeulukeid.
Uudne on Talijärve sõnul jahiseaduse eelnõus veel seegi, et maaomanikel avaneb võimalus jahipiirkonna kasutaja välja vahetada, kui ta ei arvesta enamuse maaomanike huvidega.
Metssiga ja metskits jäävad tema kinnitusel eelnõu kohaselt suurulukiteks, kuna nende elamiseks vajaminev territoorium ja liikumisulatus on reeglina suurem kui keskmine kinnistu.
Mujal maailmas on jahindus Talijärve sõnul lahendatud maaomanike ja jahimeeste kokkulepete alusel. «Ka meie eesmärk on jõuda selleni, et enamus küsimusi lahendatakse kokkulepete teel, seadusest tulenevat regulatsiooni on vaja vaid keerukamate konfliktsituatsioonide lahendamiseks,» märkis ta.