Riigikohtu otsus, et endise keskkonnaministri Villu Reiljani kius Steri steriliseerimistehasele kasutusloa andmisel oli suuresti õigusvastane, võib tuua pankrotistunud tehaselt riigi vastu miljonitesse ulatuva kahjunõude.
Villu Reiljani kius võib tuua riigile miljoninõude
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala eest läks Harjumaal Saue vallas asunud Steri meditsiiniseadmete steriliseerimise tehas pankrotti, sest keskkonnaministeerium ei andnud juba mitu aastat tagasi valminud tehasele varem tegutsemiseks vajalikke lube ja ettevõte sai tööd alustada alles eelmisel aastal.
Riigikohus ei puudutanud oma sel nädalal tehtud otsuses küll Steri pankrotiküsimust, ent nimetas pankroti põhjustanud käitumist õigusvastaseks ja Sterile põhjendamatult koormavaks.
Nimelt andis keskkonnaministeerium 2006. aasta jaanuari alguses Sterile loa hoida kõrgaktiivset kinnist kiirgusallikat ettevõtte tehases Saue valla Alliku külas. Kuu aja pärast küsis Steri luba kiirgusallikat ka tegelikult kasutama hakata, ent siis algaski segadus – sekkus Saue linnavalitsus, kohalikud elanikud korraldasid pikette ja parasjagu Loode-Eestit tabanud naftareostuse pärast avalikkuse pahameelega võitlev keskkonnaminister Villu Reiljan keeldus luba andmast.
Tollal räägiti seetõttu pikalt näiteks võimalusest, et lennuk kukub tehasesse ja purustab selle täielikult või asuvad tegevusse terroristid, mistõttu naabruskonna inimeste kinnisvara võib ohtu sattuda.
Loa andmise asemel algatas Reiljan uue keskkonnamõjude hindamise ja kui see poole aasta pärast valmis sai, lükkas selle tagasi.
Töö käib edasi
Just selle keskkonnamõjude hindamise algatamise kuulutaski riigikohus õigusvastaseks. Loa tööle hakata sai Steri tehas alles aasta eest septembris, poolteist aastat pärast selleks soovi avaldamist.
Vahepealsel ajal Steril tulusid polnud, küll olid aga kulud, mistõttu majandabki nüüd firmas pankrotihaldur. Tehas pole pankrotist hoolimata tööd katkestanud, vaid tegeleb nagu varemgi meditsiiniseadmete steriliseerimisega ja on tööga oma võimete piiril koormatud. Üks Steri osanikke Rein Lehtmets lausus, et omanikud on juba arutanud riigi vastu kahjunõude esitamist, oktoobris tahetakse kokku saada ja otsus langetada.
Reiljan ei kommenteeri
Steri väikeaktsionäri Heldur Meeritsa sõnul kaotas Steri keskkonnaministeeriumi venitamise tõttu kümneid miljoneid kroone, tema osalus firmas oli umbes kümme protsenti. Samas ei näe ta enam mingit põhjust tehase käigushoidmiseks sinna raha juurde panna, vaid tema sõnul on see, mis edasi saab, juba pankrotihalduri otsustada.
Reiljan aga oli riigikohtu otsusest kuuldes trotslik. «Ei kommenteeri üldse kohtuotsuseid. Pole mõtet sellisel teemal hakata seletama. Mis mõte on kohtuotsuseid kommenteerida?» küsis ta.
Samuti ei tundnud Reiljan, et oleks Steri küsimuses valesti käitunud. «Ma ütleks teile, noormees, keskkonnamõjude hindamine on alati vajalik, kui on sellised probleemid. Kuidas seda tagantjärele hinnatakse, see pole üldsegi oluline,» teatas ta.
Steri osas pole sugugi koostööaltim ka praegune keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle juhitav keskkonnaministeerium venitab juba mõnda aega Sterile kiiritusvõimsuse suurendamise loa andmisega.
AS Steri lugu
• Meditsiinitarvete radioaktiivse koobaltiga steriliseerimiseks loodud AS Steri osanikud on suurinvestor Heldur Meerits, geenivaramu endine juht Jaanus Pikani, tekstiilitööstuse Marat endine juht Rein Lehtmets ja Rootsi kodanik Göran Hellers.
• 2006. aasta 4. jaanuaril andis keskkonnaminister ASile Steri loa hoida steriliseerimiseks kasutatavat radioaktiivset koobaltit. Samas alustasid Saue valla elanikud aktiivset protesti tehase vastu, viidates võimalikule kiiritusohule.
• Kuigi mõõtmised kinnitasid Steri tehase vastavust projektile, ei andnud keskkonnaminister Villu Reiljan ettevõttele tegevusluba, vaid algatas aprillis keskkonnamõjude hindamise. Augustis valminud aruanne kinnitas, et Steri tootmistegevus ei kujuta endast ümbruskonnale otsest ega kaudset ohtu.
• Novembris 2006 leidis keskkonnaministeerium, et Steri tegevuse mõjusid ei ole piisavalt analüüsitud ja mitmed avalikkuse tõstatatud küsimused nõuavad uusi vastuseid.
• Tegutsema sai Steri hakata alles pärast 18. septembril 2007 välja antud kiiritustegevusloa saamist.
• 24. septembril 2008 kuulutati välja Steri pankrot.