Novembris sattus valude käes väänelnud Arne Saluste pärast pikka pausi taas Pärnu haiglasse. Eelmine ebameeldiv mälestus polnud veel kustunud, kui mees sai juba uue võrra rikkamaks.
Pettunud patsient nõuab haiglate ringkaitse murdmist
3. veebruar 2011, 00:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind võeti novembris erakorralise meditsiini osakonda sisse ja valvekirurg kahtlustas pimesoolepõletikku,» rääkis Tallinna elanik Saluste. «Nüüd nad siis kahtlustasid pimesoolt! Meenutasin siis arstile, et 14 aastat tagasi opereeriti mul pimesool välja Tallinnas pärast seda, kui Pärnu haigla ei suutnud põletikku kahel korral tuvastada.»
Salustelt võeti proovid ja mees käis ka röntgenis ära, aga kõhuvalu saladusele ei saanud pärnakad seegi kord jälile. Ravi piirdus valuvaigistava süstiga ja arst soovitas Saluste väitel minna puhkama tagasi Kihnu, kust ta valudega tuli.
Selle asemel võttis valuvaigisti mõju all olnud Saluste auto suuna Ida-Tallinna keskhaiglasse, kus ta viivitamatult suunati ultrahelisse ja kompuutertomograafi uuringule ning pärast seda kogu kurja juure ehk neerukivide laserlõikusele.
Korduvad kogemused Pärnu haiglaga tekitasid aga Salustes tõsisemat sorti pahameelt ja mees täitis kohapeal terviseandmete väljastamise avalduse.
«Ravidokumentide hulgas ei olnud valvekirurgi nime, minu läbivaatamise tulemust ega ka röntgenipilti,» rääkis ta.
Lõpuks, olles tasunud kiirtöö eest 50 krooni, sai ta röntgenipildi siiski kätte.
Neerukive ei leitud
Siis pöördus Saluste Eesti Patsientide Esindusühingu poole, mis sai Pärnu haiglalt kätte ka puuduvad vastused. Ent siit leidis mees vihastamiseks varasemast veelgi suurema põhjuse.
«Nad väidavad selles vastuses, et on dokumenteerinud minu soovi lahkuda Pärnu haiglast ja pöörduda iseseisvalt Tallinna haiglasse,» põrutab ta. «Aga nad valetavad! Mul olid kohutavad valud ja tahtsin pädevat ravi, mitte Tallinna operatsioonile minna.»
Pärnu haigla klienditeeninduse juht Külli Reinkubjas ütles, et Saluste sai kõik küsitud ravi puudutavad dokumendid kätte. Tema sõnul pole haiglal põhjust valetada mehe soovi kohta haiglast lahkuda.
Miks neerukive ikkagi Pärnus üles ei leitud?
«Neerukivid võivad tekkida kiiresti ja liikuda suure kiirusega,» ütles Reinkubjas. «Saluste probleemi avastamiseks tehti kõik võimalik ning ta rääkis ka kirurgiaosakonna juhataja ja kvaliteediteenistuse juhiga.»
Saluste ei usu ka sotsiaalministeeriumi juures tegutseva ravikvaliteedi komisjoni objektiivsusse, sest peab Eesti arstindust ringkaitsesüsteemiks. See 15-liikmeline komisjon koosneb tõepoolest lõviosas arstidest (kui välja arvata haigekassa esindaja – N. N.) ja seltskonnas pole ainsatki patsiendiõigusi valdavat juristi.
Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilves ütles, et inimeste kaebuste uurimine ja nende usalduse taastamine kaebuste hindamise õigsusesse nõuab põhimõttelisi muutusi. Eelmisel nädalal saatiski ühing sotsiaalministeeriumi asekantslerile vastava pöördumise.
Ilvese sõnul tegeles ühing mullu kokku 1300 inimese probleemiga, neist 60–65 oli seotud väidetavalt viletsa raviga.
«Eesti on nii väike, et meditsiiniringkondade ringkäendus on olemas,» lausus ta. «Puudub sõltumatu tervishoiujärelevalve. Patsiendile öeldakse ülbelt, et eks sa mine siis kohtusse.»
Ilves ei tee saladust, et meditsiini järelevalve vallas on kitsed kärneriks ehk siis arstid kontrollivad ise seda, mida nende kolleegid teevad. Ravi puudutavad dokumendid ja kogu kompetents on arstide valduses.
Lõputu võitlus
Haigla saab Ilvese sõnul valida, milliseid dokumente ta patsiendile välja annab ja milliseid mitte, ning neid dokumente on võimalik tagantjärele ka ümber teha ehk võltsida. Patsientide esindusühingu juhi sõnul on selliseid võltsimisjuhtumeid ka tuvastatud ja tõendatud.
Mõnel üksikul juhul on oma õiguse saanud eriti järjekindlad patsiendid, kes on läinud sihikindlalt viimase kohtuinstantsini. Aga ka enamik neist lõpuleminekutest päädib kaotuse ja meeletu kohtukuluga.
«Eestis saab patsient õiguse siis, kui talle on tõepoolest käärid kõhtu unustatud – see on ümberlükkamatu viga,» ütles Ilves. Ka kohtunikud ei jaga meditsiinist suurt midagi, eksperdid on aga mõistagi arstid.
Ilvese hinnangul peaks kõik toimima vastupidi – kui patsient ütleb, et tehti viga, peaksid hoopis arstid tõendama, et nad ei teinud viga.
Läinud nädalal tegigi esindusühing sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta põhimõtteliselt patsientide kaebuste läbivaatamise süsteemi. Seda ettepanekut toetab ka hiljutine riigikohtu lahend.
Viimase järgi ei ole sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni otsus vaadeldav isegi mitte ekspertarvamusena ning seda ei saa pidada tõendiks kriminaalmenetluses.
Ka see ajakirjanduses hulgaliselt vastukaja pälvinud sünnitusjuhtum sai alguse Pärnu haiglast. Viimati võidutses kohtus emale ja lapsele prokuröri hinnangul pöördumatuid tagajärgi põhjustanud arst.
Patsientide esindusühing kutsus äsja komisjonist tagasi oma ainsa esindaja, sest komisjon annab hinnanguid ainult raviteenuse kvaliteedile ega anna vaidlusele õiguslikku hinnangut ega hinda tekitatud kahju suurust.
Ühingu ettepaneku kohaselt tuleks luua väikese liikmete hulgaga komisjon, kes telliks sõltuvalt juhtumist eksperthinnanguid. Komisjonisse ei kuuluks mõistagi pelgalt arstid.
Lisaks tegi ühing ettepaneku luua garantiifond, kuhu hakkaksid tegema kohustuslikke makseid ka kõik haiglad. Kui arst teeb vea, siis tuleks hüvitis just sellest fondist.
Kommentaar
Ivi Normet
sotsiaalministeeriumi asekantsler
Arutasime eelmisel nädalal, kas ja kuidas teha kiireid muudatusi praeguse komisjoni töös. See puudutas just seda, et mitmel põhjusel vahetuvad nüüd mitmed komisjoni liikmed (viis inimest 15 liikmest – N. N.). Inimeste lahkumise üheks põhjuseks oli ka see, et komisjoni tööd saab teha kindlasti paremaks.
Patsientide esindusühing tegi läinud nädalal põhimõttelised muudatusettepanekud ja on vaja aega, et see osalistega läbi arutada. Nad soovivad luua sarnaselt töövaidluskomisjoniga patsientide kaebuste kohtueelse menetluse.
Praegu on meil tegu komisjoni ekspertarvamusega, mida küll riigi ja haiglate esindajad võivad, aga ei pea arvestama. Kindlasti väärib esindusühingu ettepanek arutamist. Oleme siin valmis arutelu jätkama.
Algul olid praeguses komisjonis ainult erialainimesed, aga oleme teinud muudatusi.