Valitsuskabinetis arutati täna pensioniea tõstmist, kuid otsust selles osas ei tehtud. Teemat hakatakse uuesti arutama kuu aja jooksul.
Valitsus pensioniea tõstmise osas täna otsust ei teinud (2)
15. september 2016, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse meedianõunik Helin Vaher ütles Postimehele, et pensioniea küsimuses otsust täna veel ei tulnud, kuid lepiti kokku peamised suunad ning sotsiaalministeerium jätkab analüüsimist.
Vaher lisas, et tagasi tullakse kabinetti selle teemaga kuu aja jooksul. «See on selge, et 2026. aastani kehtib praegune süsteem,» märkis ta.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles «Aktuaalsele kaamerale», et tal on hea meel, et olukorra üle tõsiselt arutatakse, kirjutas ERRi uudisteportaal. «Täna oli valitsuskabinetis tõsine arutelu ja võeti põhimõttelised suunad, kus tunnistati, et, jah, see pensionisüsteem pole jätkusuutlik ja me peame tegema otsuse,» sõnas ta.
«Kuu aja pärast otsustame pensionireformi üle ja just läbi nende otsuste, et me läheme vaatama, mis on oodatav keskmine eluiga, anname suurema paindlikkuse, et inimesed ise saaksid valida ja vaatame, et pensionid oleksid võrdsed. Aga igal juhul pensionid peavad olema vähemalt samaväärsed kui täna,» lisas ta.
Peaminister Taavi Rõivas ütles Postimehele, et kokku lepiti selles, et edasi minnakse analüüsiga, milline oleks mõju, kui peale 2026. aastat siduda pensioniiga keskmise oodatava eluea muutusega. «Ehk siis ei tuleks peale 2026. aastat mingit järsku pensionieatõusu, vaid vastavalt sellele, kui inimesed elavad kauem, on ka pensioniiga veidi kõrgem. Kui see ei muutu, siis ei muutu ka pensioniiga,» selgitas ta.
«See on väga loogiline ja palusime, et just selle stsenaariumi kallal sotsiaalministeerium edasi töötaks, teeks analüüse ja näitaks, mis teistes riikides on.»
Rõivas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et iga muudatus, mis pensionisüsteemis tehakse, peab olema väga põhjalikult läbi kaalutud. «Niimoodi, et me ütleme üleöö, et nüüd me otsustame tõsta pensioniiga, kõik saavad aru, et loomulikult nii ei tehta. Seda ei ole ka õnneks vaja.»
Rõivase sõnul on pensionisüsteemi jätkusuutlikkus väga põhjalikult läbi arutatud 2009. aastal, kui valitsus tegi otsuse, et 2026. aastaks tõuseb Eestis pensioniiga 65 eluaastani.
«See vastab nendele võimalustele, mis meil kümne aasta pärast on, nii et 2026. aastani võib kindlasti muretu olla, et see olukord jätkub. Nüüd, kas sealt edasi on vajadus siduda pensioniiga oodatava eluea kasvuga või mõnda muud lahendust, eks me arutame.»
Rõivas kordas, et kindlasti ei saa need otsused tulla üleöö. «Siin ei tasu segi ajada termineid kiirustamine ja otsustavus, need ei ole omavahel kindlasti mitte sünonüümid ja selliseid muudatusi ei saa teha kindlasti ülejala.»
Rõivas ütles, et kindlad seisukohad kujundab valitsus siis, kui «kõik analüüsid on kolm korda läbi rehkendatud ja sellele asjale detailselt otsa vaadanud». «Inimeste kindlustunne on väga-väga suur väärtus, nii et analüüsime seda väga-väga rahulikult ja siis vaatame, kas meil on põhjust teha otsuseid, mis ulatuvad veel kaugemale kui 2026. aasta, milleni meil on tegelikult otsused praegu langetatud.»