Õiguskantsleri aasta ülevaade: Eesti liigub keeluühiskonna kursil

Liis Velsker
Liis Velsker, reporter
:

Õiguskantsler Ülle Madise andis täna riigikogu ees ülevaate aasta jooksul tehtud tööst ja vastas saadikute arupärimistele. Oma kõnes puudutas ta erinevaid teemasid, leides, et Eesti liigub pigem käsu- ja keeluühiskonna, selmet igaühe vabaduse laiendamise ja sisustamise kursil.

Madise alustas oma kõnet meenutades, et kui Eestis võeti vastu uus lastekaitseseadus, arvati ühiskonnas ja ka riigikogu saalis, et see hõlbustab laste peredest eraldamist näiteks seetõttu, et pere on vaene. «Vastus on «ei». Laste peredest eraldamine on vähenenud,» sõnas ta ja lisas, et uue seadusega on tulnud palju rohkem teisi tegevusi, mille kaudu peresid aidatakse.

Ülevaateperioodi ilmestab ühiskonna, poliitikute ja ka ametnike kaugenemine mõistlikust, fakte ja loogikat austavast riigiasjade käsitlusest, väiksem koostöötahe ja hapram usaldus üksteise vastu. Leidlikkust ja otsustusjulgust on samuti vähemaks jäänud, omakasulist ässitamist aga juurde tulnud, leiab Madise oma ülevaates.

«Kahjuks leidub neidki, kes selles keerulises olukorras pakuvad lahenduseks võimu kontsentreerimist, tasakaalumehhanismide nõrgestamist ning loosunglikku näivust. Nii tundubki tihti, et Eesti liigub pigem käsu- ja keeluühiskonna, selmet igaühe vabaduse laiendamise ja sisustamise kursil,» vaatab Madise aastale tagasi.

Unistuste kirjutamine seadustesse

Madise rõhutas oma kõnes, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele – täpselt sellises järjekorras. Õiguskantsleri hinnangul kipub seadusloome riigikogus liikuma liialt käskude ja keeldude maailma.

«Ma arvan, et õiguskantsleri ülesanne on olla mõistlik. Minu arvates ei ole eetiline koguda selles ametis poliitilist kapitali, et seda hiljem mujal rakendada.

«Tasub küsida, kas ohvritega lõppev liiklusõnnetus oleks olnud olemata, kui seadus oleks olnud olemas. Kui vastus küsimusele on ei, ei ole normist tõenäoliselt palju kasu. Kahju tõenäoliselt on, sest hammasrataste vahele jääjaid on rohkem,» märkis Madise.

Ilmselge ülereguleerimisega on õiguskantsleri hinnangul tegemist siis, kui seadusesse kirjutatakse unistus, lootus või soov, ent mitte ühtegi abinõu, mille kasutamise tulemusel võiks elu soovitud suunas muutuda. «Muidugi oleks lihtne ja võib-olla koguni populaarne näiteks vaesus seadusega keelata ja õnn kohustuslikuks teha,» märkis õiguskantsler oma ülevaates.

Veel soovitas Madise riigikogulastel jätta seadustega rohkem kaalutlusruumi, sest ainult nii tulevad ametnike ettekirjutused kõige õiglasemad. «Ma olen sügavalt veendunud, et robotametnikke pole meil tarvis,» lausus ta.

Parteide rahastamine vajab korrastamist

Eraldi tähelepanu pööras Madise oma ülevaates erakondade rahastamise temaatikale. «Jätkuvalt on reguleerimata erakondade sidusorganisatsioonid, mille kaudu on võimalik rahastada poliitikat väljaspool erakonna rahastamisele ja aruandlusele seatud piire. Tõsi, needki piirid on liialt ähmased,» möönis Madise.

Tänaseks on parlamendierakondadest saanud eelarve mõttes riigi avaliku võimu struktuuri osa. Seetõttu tuleb ikka ja jälle küsida, kas selline olukord on normaalne, nentis Madise.

Õiguskantsler seadis kahtluse alla, kas kehtiv riiklik rahastamine ikka kindlustab maailmavaadete ausa konkurentsi nii kitsamalt erakondlikus ringis, lähenevate kohalike valimiste kontekstis, aga ka võimuvõistluses riiklikult rahastatud erakondade ning vaid oma kulul tegutsevate valimisliitude vahel.

Riigikogu praegusel koosseisul napib tema hinnangul valmisolekut otsida konsensust seaduse muutmiseks või täiendamiseks.

Kohalike valimiste eel soovitab Madise kaaluda piirangutega välireklaami taas lubamist, kuna see annaks võrdsemad võimalused kõigile poliitikutele. Täielik keeld pärsib tema hinnangul enim väikese rahakotiga kandidaate.

Vabaerakondlase Andres Herkeli küsimusele kahe tooli seaduse kohta vastas Madise, et tema arvamus läheb nende fraktsiooniga lahku, kuna ta leiab, et üheaegselt riigikokku ja kohalikku omavalitsusse kuulumine on põhiseadusega kooskõlas, sest kohalikku omavalitsusse kuulumine ei ole põhiseaduse järgi riigiamet.

«Eestit juhib riigikogu, mitte president ega valitsus. Seega on kõige olulisemad valimised riigikogu valimised,» rõhutas Madise.

Massiimmigratsioon vastuolus põhiseadusega

Madise tõi riigikogu ees välja, et massiline sisseränne oleks vastuolus Eesti vabariigi põhiseadusega. «Aga ega kellelgi niisugust plaani pole ka, kuigi vahel niisuguse jutuga hirmutatakse,» lausus ta.

EKRE saadiku Henn Põlluaasa küsimuse peale, mida arvab õiguskantsler tekkinud soovist vihakõne seadusega piirata, vastas Madise, et tema arvates saab vihakõne piirata ka nii, et see ei väljendaks väljendusvabadust. Samas rõhutas ta, et peab väljendusvabadust üheks olulisemaks vabadusõiguseks.

Inimeste kirjades õiguskantslerile domineerib Madise sõnul sotsiaalhoolekande valdkond, mis on selgelt puudulik. Madise avaldas lootust, et riigikogu jõuab ka kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseni, sest antud hetkel ootab osa inimesi kohtuotsust, mis laseks teha sissekandeid rahvastikuregistrisse.

Madise tõi ühe tõsise tegevusvaldkonnana välja ka Kohtla-Järvel olevad kütteta jäänud kortermajad, kus inimesed jäävad abita. Olukorra kohta päris aru ka keskfraktsiooni saadik Olga Ivanova.

«Praegune õiguslik raamistik ei võimalda nendes majades väga viletsasse olukorda sattunud inimeste abistamist,» möönis Madise. Võlgade sissenõudmine kolmanda riigi kodanikelt on tema sõnul väga keeruline.

«Olen juba korduvalt öelnud, et kui kas või üks inimene on jäänud põhiseaduse normi tõttu, tuleb see norm parandada,» märkis Madise.

Isemajanduse reguleerimine

EKRE saadik Raivo Põldaru päris õiguskantslerilt, kas Uberiga sõitmine ei olegi tema arvates sama mis takso. «Jagamismajandus on üks ütlemata põnev asi,» nentis Madise. «Niipea kui Uber allutada takso reeglitele, on ta takso,» selgitas Madise, kelle hinnangul ei peaks jagamismajandust reguleerima tavamajanduse reeglite alusel. Arvestama peab ka omavastutuse küsimust, kui keegi ei soovi sõita taksoga, vaid just Uberiga. Siiski nõustus Madise, et ka isemajanduse puhul tuleb kõik tarbijakaitse küsimused läbi analüüsida, näiteks kuidas toimub kahjude hüvitamine õnnetuse vms korral.

Riigi äriühingute juhtimise põhiprobleemina märkis Madise oma ülevaates vastutuse hajusust. Erakätes ettevõtte varade otstarbeka kasutamise ning mõistliku käitumise vastu tunneb eelkõige huvi selle omanik, kelle rahakott iga ebaefektiivse otsuse tõttu kannatab. Riigi äriühingud kuuluvad riigi kaudu kogu rahvale, mistõttu ei pruugi kellegi isiklikes huvides olla nende tegevuse üle järelevalvet teostada. «Majandusteadlased nimetavad seda agendiprobleemiks, vanarahvas ütles, et mõisa köis lohiseb» nentis Madise.

Haldusreformi kohta märkis õiguskantsler, et tema hinnangul on seaduses paar sätet, mis on põhiseadusega vastuolus, kuid soovitas riigikogu liikmetel ära oodata oktoobri alguses tuleva riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse, pärast mida annab ta juba konkreetseid soovitusi, kuidas seadust võiks riigikogus muuta.

«Ma arvan, et õiguskantsleri ülesanne on olla mõistlik. Minu arvates ei ole eetiline koguda selles ametis poliitilist kapitali, et seda hiljem mujal rakendada,» kommenteeris Madise riigikogulase Rait Maruste sõnu, et õiguskantsler on võtnud omale paljuski võimu nõustaja rolli.

Möödunud aasta jooksul teostas õiguskantsler kontrolli politsei- ja piirivalveameti prefektuurides ja keskkriminaalpolitseis, maksu- ja tolliametis ning justiitsministeeriumi vanglate osakonnas. Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid, kuidas on tagatud nende isikute põhiõiguste ja huvide kaitse, kes kuriteos kahtlusalusena või nn kolmanda isikuna (sh täiesti juhuslikult) satuvad kriminaalmenetluses teostatava varjatud andmekogumise ehk jälitustoimingu objektideks. Kontrollkäigud hõlmasid tutvumist ühtekokku 148 jälitustoimikuga ning vestlusi jälitusasutuste ametnikega.

Õiguskantsler soovitab õiguskaitseasutustel suhtuda tähelepanelikumalt kohustusse teavitada isikuid nende suhtes läbi viidud varjatud menetlustoimingute puhul. Teavitamiskohustuse täitmisel pole märkimisväärseid probleeme vaid keskkriminaalpolitseis. Kõigis teistes asutustes esines juhtumeid, mil isikuid nende suhtes tehtud jälitustoimingust õigeaegselt ei teavitatud. Kohati jäetigi isik teavitamata (selliseid juhtumeid oli seitse) või tehti seda ilma prokuratuuri sellekohase loata lubamatult pika viivitusega.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadlastekaitseseadusõiguskantslerÜlle Madise
Sisuturundus
Elu24
Gallup

Kas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kaotab lõplikult partei üle kontrolli?

Küsitluses on osalenud 8161 inimest
dramaatiline väljatõstmine
ERMI suurejooneline avamine
pariisi moenädal
elu24 uudised
noortebänd 2016
Muusikapäeva otseülekanded
Päevakava
Just nüüd
30Sept Postimees teeb otseülekande teadlaste stand-up võistluselt FAMELAB>
Varsti19:00
30Sept Jalgpalli otsepilt: Tammeka võõrustab viiendat kohta jahtivat Paidet>
Täna20:00
30Sept Otse: vaata Noortebänd 2016 teist poolfinaali Viljandist>
Homme08:55
1Okt Postimehe otsepilt: laupäeval joostakse Tartu 5. linnamaraton>
Homme12:30
1Okt Muusikapäeva otseülekanne: keelpillikvartetti Prezioso>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Maa eluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Jaanus Rohumaa

47

Jaanus Rohumaa

näitleja ja lavastaja

Mati Hiis, 70

fotograaf

Are Kaurit, 50

krossimootorrattur

Jaan-Eik Tulve, 49

muusik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE