Eesti Energia energiakaubanduse tehnoloog Arina Koroljova ütles Tallinnas toimuval põlevkivisümpoosionil «Põlevkivi 100», et eesootavate mahukate objektide nagu Rail Baltic või Tallinn-Tartu maantee ehituse valguses tasub kindlasti kaaluda ka võimalust kasutada ehituses põlevkivituhka.
«Killustiku kõrval on põlevkivi töötlemise oluliseks kõrvalsaaduseks ka põlevkivituhk. Eesti Energia viis maanteeametiga koostöös läbi õnnestunud katsetused Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigul, mis tõestasid, et tuhaga rajatud konstruktsioonil on kõrged tugevuse ja teekandevõime näitajad. Läbiviidud pilootprojekti tulemusena saab öelda, et põlevkivituhka on võimalik edukalt kasutada teedeehituses mass-stabiliseerimiseks, luues pehme pinnase asemel teedele kivikõva ja kaua kestva aluse,» sõnas Koroljova.
«Üheks Eesti Energia prioriteetseks arengusuunaks on energiatootmisel tekkivate kõrvalsaaduste senisest suurem kasutuselevõtt, sest nii saab põlevkivi efektiivsemalt ja keskkonnahoidlikumalt väärindada. Täna tekib põlevkivituhka märksa rohkem, kui suudame seda ära kasutada, põhiliselt taaskasutame tuhka ehitusvaldkonnas tsemendi aseainena ja põllumajanduses mullaparandajana,» rääkis Arina Koroljova.
«Põlevkivi töötlemise kõrvalproduktide nagu näiteks põlevkivituha taaskasutuse suurendamiseks viime praegu läbi mitmeid uuringuid. Uuringutega kontrollime laual olevate lahenduste vastavust keskkonnanõuetele kui ka tootestandarditele,» lisas ta.
2015. aastal taaskasutas Eesti Energia kaks protsenti energiatootmise käigus tekkivast põlevkivituhast. Käesoleval aastal tõi Eesti Energia Enefix kaubamärgi all turule ka põlevkivituha, mida müüakse põllumajandus- ja aiandusettevõtetele. Põlevkivituha taaskasutuse hiilgeajad tee-ehituses jäävad endise Nõukogude Liidu aegadesse, kui tuhka kasutati laialdaselt tee-ehituses nii Eestis kui ka Siberis.