Postimees võttis luubi alla kõigi viie presidendikandidaadi vaated kolmel suurel välispoliitilisel teemal – suhetes Venemaaga, tegevuses Euroopa Liidus ja võimalustes pagulaskriisiga tegelemiseks.
Presidendikandidaatide välispoliitiline kompass – Venemaa, EL ja pagulased (1)
22. september 2016, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Kallas
Venemaa
Suhetes Venemaaga on Siim Kallas keskendunud pigem majanduslikule koostööle ning öelnud, et president peab kõikide naabritega sealhulgas Venemaaga, heanaaberlikke suhteid arendama. Oma presidendikampaania avakõnes sõnas ta, et Eesti võiks olla Vene kapitalile aken läände. Kallas lisas siiski, et selle tingimuseks oleks Venemaaga piirileppe sõlmimine.
Euroopa Liit
Siim Kallase nägemuses toetab president Euroopa Liitu ja teeb kõik võimaliku selle liidu tugevdamiseks, kartmata võtta liidrirolli ka üle-euroopaliste probleemide sõnastamisel ja lahenduste pakkumisel. Endise Brüsseli ametnikuna on Kallas oma vaadetes tugevalt euroopameelne.
Rändekriis
Kallase sõnul saab tark sisserännupoliitika anda positiivseid tulemusi mitte vähem kui 20 või isegi 30 aasta pärast. Oma vaadetes toetab ta pagulaskriisi lahendamist integratsiooni tugevdamise ja majanduslike meetmete edendamise teel.
«ELil on naabruspoliitika, sealhulgas Lõuna-naabruspoliitika, mille eesmärk on aidata naaberriikides toetada majandust, õiguskorda, julgeolekut. Nii et naaberriikidest ei lähtuks ohtu meile enestele. ELil on ka arenguabi poliitika ja humanitaarabi poliitika. Nende poliitikate elluviimiseks on ette nähtud suured summad. Euroopa riikidel on tegelikult palju raha, mida kasutada sündmuste mõjutamiseks ja kriiside lahendamiseks,» on Kallas öelnud.
Marina Kaljurand
Venemaa
Endine suursaadik Moskvas Marina Kaljurand on Venemaa suunal olnud üsna kriitiline, öeldes, et kuni Krimm on okupeeritud ja Ukrainas käib sõjategevus, ei kujuta ta ette, et suhtleks Venemaa presidendiga nagu kolleegiga.
«Minu eetika ja põhimõtetega on see vastuolus, see ei ole õige. Kui küsitakse, kas Eestil peaksid olema Venemaaga teistsugused suhted – muidugi tahan, et Eesti kõrval oleks demokraatlik, sõbralik riik, et meie suhted oleksid heanaaberlikud. Aga see tuleb mingi hinnaga ja praegu on suhete parandamise võti Moskvas,» on Kaljurand öelnud.
Minski lepete rakendamisest ja edasistest tegevustest rääkides on Kaljurand välja toonud, et kindlasti tuleb jätkata ühtset Venemaa-suunalist poliitikat, arvestades intensiivse sõjategevuse jätkumist Ida-Ukrainas ning Venemaa provokatsioone seoses Krimmiga.
Euroopa Liit
Marina Kaljurand esindab Euroopa peavoolu, toetades Euroliidu ühtsust ja lootes pigem diplomaatilistele meetoditele probleemide lahendamisel.
Rändekriis
Marina Kaljurand on öelnud, et Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam, kuid pagulaste kontroll peab olema väga hea, et nende sildi all ei tuleks Euroopasse terroriste. Diplomaatias avaldatud artiklis on Kaljurand kirjutanud, et rändekriis on väljakutse kogu Euroopale – inimlikkuse tuleproov eurooplastele.
«Kas Euroopa Liit väljub sellest kriisist tugevama või nõrgemana, sõltub peamiselt meie koostegutsemise võimest. Kui suudame esikohale seada Euroopa väärtused ja koostöö, on meil võimalik selle kriisi tulemusena olla veelgi tugevamad ja ühtsemad. Vastasel korral on oht, et EL muutub, Schengeni süsteem hääbub, piirid sulguvad, vaba liikumine kaob, uued eraldusjooned kerkivad jne,» kirjutas Kaljurand.
Mart Helme
/nginx/o/2016/09/20/5860891t1h114a.jpg)
Venemaa
Endise suursaadikuna Moskvas on Mart Helme olnud Venemaad puudutavates küsimustes pigem pragmaatilisel seisukohal, avaldades lootust suhete parandamiseks.
«Kui Venemaa saab sellise valitsuse, kes on selleks valmis, siis on võimalik Eesti ja Venemaa vahel normaalsete suhete, heade suhete sisseseadmine,» on Helme öelnud, tõdedes, et «meie saatus on Venemaa.»
Samas on tema sõnavõttudes esinenud ka mitmeid vastukäivaid seisukohti, näiteks hiljutine avaldus Venemaa «viienda kolonni» paiknemisest Eestis. «Ma võin kinnitada, tuginedes – ma ei ütle, missugustele –, igatahes, teatud andmetele, et meil on organiseeritud 5. kolonn, umbes 5000 hästi organiseeritud ja väljaõpetatud noort meest, kes osalevad mitmesugustes laskeklubides, paintballi klubides, jahiseltsides ja muudes sellistes. Kellel on brigadirid, kes käivad harjutamas küll Männiku karjääris ja muudes kohtades ja kes on mobiliseeritavad Eesti riigi vastu väga lühikese ajaga,» vahendas ERRi uudisteportaal Helme sõnu Vikerraadiole.
Euroopa Liit
Helme on esinenud tugeva euroskeptikuna, toonitades rahvusriikide suveräänsuse olulisust. Tema sõnul peaks Eesti ELi eesistujamaana hakkama «liikmesriikidesse suveräänsuse tagasitoomise eestkõnelejaks».
Võimaliku Euroliidust väljaastumise kohta on Helme öelnud: «Eesti vajab referendumit selle mandaadi kohta, mille alusel valitsus meie asju Euroopas ajab. See ei ole välja astumine. See on vaherevisjon, kus rahval on võimalus öelda: me ei ole nõus praeguse immigratsioonipoliitikaga,[..] me ei ole nõus suveräänsuse veelgi suurema loovutamisega Euroopa Komisjonile.»
Rändekriis
Euroopa probleemidest kõige pakilisemana näeb Helme just pagulaskriisi. Olles praktiliselt sünonüümne immigratsioonivastase poliitikaga, on EKRE esimees Mart Helme öelnud, et võimule saades lõpetavad konservatiivid igasuguse kvoodimigrantide vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja.
Helme leiab, et rändekriisi näol sööb Euroopa osaliselt ka oma majandusliku egoismi vilju: «Euroopa on keeldunud aastakümneid tegemast Aafrika ja Lähis-Ida riikidele soodsaid kaubanduslepinguid ja tegemast sinna selliseid investeeringuid, mis ei hävitaks sealseid traditsioonilisi majandusharusid, põllumajandust jne. Kui Euroopa suudab sellest egoismist loobuda ja aitab sealsed riigid majanduslikult järje peale, on see lõppkokkuvõttes odavam kui tegeleda kõigi nende kriisidega,» lausus Helme ETV saates «Foorum».
Allar Jõks
Venemaa
Allar Jõks on esinenud Venemaa suunal pigem murelike nootidega, eriti rahvusvahelist õigust puudutavates küsimustes.
«Mind teeb murelikuks see, et mõni riik järjekindlalt sülitab rahvusvahelisele õigusele,» on Jõks Õhtulehele öelnud.
«Olin ÜRO eksperdina 2008. aastal Gruusias, kui seal käis sõda. Kogesin omal nahal, mida tähendab suurriikide jaoks rahvusvaheline õigus – mitte midagi. Nemad saavad rahvusvahelise õiguseta elada, aga väikeriik Eesti ei saa,» lisas Jõks.
Euroopa Liit
Jõks on avaldanud arvamust, et ELil on pärast Brexitit vaja peeglisse vaadata ja liitu tõsiselt reformida. «See võib eeldada ka Euroopa Liidu aluslepingute ülevaatamist, mis võib tähendada ka rahvahääletuse korraldamist vastavalt meie põhiseadusele,» lisas Jõks Õhtulehele.
Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust, on Jõks väljendanud arvamust.
Rändekriis
Jõksi seisukohad pagulaskriisi osas on üsna üldised, rõhutades mõistmist ja pagulaste vastuvõtmist põhiseaduslikel alustel.
Jõks on leidnud, et põhiseaduse aluspõhimõte sätestab rahvusriigi, ent praegu on valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.
«Ka pagulaste küsimuses tuleb valitsusel vastu võtta otsused, mis on kooskõlas rahvusriigi põhimõtetega. Täiesti õige oli valitsuse seisukoht automaatsetele kvootidele ei öelda, ja see mis praegu toimib, et on julgeolekukontroll, kaalutakse, vaadatakse läbi, kas inimeste taust on korralik, see on õige lähenemine ja kooskõlas ka põhiseaduse aluspõhimõtetega,» sõnas Jõks Delfi debatis.
Mailis Reps
Venemaa
Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps on varem kritiseerinud Eesti valitsust selle eest, et pidevalt riigikaitsest rääkides tegeletakse sõjaõhutamisega ning on lubanud kutsuda Eestisse ühise laua taha USA ja Venemaa presidendid, et pöörata uus lehekülg rahvusvahelistes suhetes.
Reps lubas parandada Eesti-Vene suhteid, tõstes esile majandusliku aspekti, kuid tuues suhete parandamise eeldusena välja piirileppe ratifitseerimise.
«Me ei vaja riigipead, kes vastandub igal võimalusel idanaabrile, vaid riigijuhti, kelle eesmärgiks on heanaaberlikke suhete rajamine ja hoidmine. Seetõttu pean õigeks ka Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimist,» märkis Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps Delfile.
Euroopa Liit
Reps esindab seisukohta, et koostöö Euroopa Liiduga on vajalik, kuid see peaks toimuma võrdsetel alustel. «Euroopa Liit ei ole ühtne, kui jätkub praegune ebavõrdsus,» on Reps sõnanud.
«Kui ühtlustame sotsiaaltoetused ja võtame sihiks ühtse, üle-Euroopalise miinimumpensioni kehtestamise, võiksime juba rääkida suuremast solidaarsusest. Paraku on Euroopa Liidus näha Eestiga sarnase olukorra teket, kus on üks tugev keskus, kuid ääremaad jäetakse tähelepanuta.»
Referendumit Euroopa Liidust lahkumise osas Reps siiski vajalikuks ei pea.
Rändekriis
Mailis Repsi hinnangul tuleks parandada olukorda rändekriisikriisi lähteriikides ning keelduda kategooriliselt Euroopa Liidu pagulaskvootidest.
Euroopa uuringuid vaadates on Eesti Mailis Repsi hinnangul ületähtsustanud sotsiaal- ja lastetoetuste ning töötukassa toetuste tähtsust pagulastele. «Pagulased ei otsi neid, vaid ostivad uusi kogukondi ja elatusvõimalusi. Otsitakse viise erinevaid turge haarata, olgu selleks kas või toitlustus.»
Vaadake Postimees.ee’st ka täna toimuvat Postimehe trehvunksi, kus astuvad üles kõik presidendikandidaadid.
«Keskendume ainult välis- ja kaitsepoliitikale,» räägib väitluse korraldaja, Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik. «Usun, et tuleb äge väitlus.»
Ülekande algus on kell 18:15.