Riigikogu väliskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Sven Mikseri sõnul on maailmapoliitika karm reaalsus aidanud mõista, et väikeriigi julgeolek on nagu jalgratas: kui pedaalimise lõpetad, vajub see veidi aja pärast külili.
Mikser: väikeriigi julgeolek on nagu jalgratas
8. veebruar 2011, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii ei saa me tänagi «põlve sirgeks lasta» ja oodata, et turvaline tulevik ise meie juurde tuleks,» ütles ta täna riigikogu ees esinedes.
Kuigi riigi strateegiline suund ega geopoliitiline asend ei ole nelja aastaga muutunud, on muutused väliskeskkonnas ja uute ohutegurite esilekerkimine Mikseri sõnul märgatavalt kohendanud Eesti välis- ja julgeolekuliste prioriteetsete nimistut ja järjestust.
Tema sõnul on energiajulgeolek ja varustuskindlus tõusnud mitte üksnes Eesti välispoliitika, vaid kogu maailma rahvusvaheliste suhete üheks võtmeküsimuseks. Eesti seisukohalt on tema hinnangul siinkohal oluline nii Euroopa riikide omavaheline poliitiline solidaarsus ja Euroopa Liidu siseste energiaühenduste arendamine kui ka see, milliseks kujuneb kogu Euroopa energeetiline sõltuvus muu maailma nafta- ja gaasitarnijatest.
Teiseks uueks võtmeteemaks on Mikseri sõnul küberjulgeolek, mis just Eestit 2007. aasta kevadel tabanud rünnete tõttu kerkis kiiresti globaalse julgeolekuagenda tippu ja on seal püsinud tänini.
Eestis paikneva NATO küberkaitse oivakeskuse akrediteerimine ja Eesti valimine loodava Euroopa Liidu IT-agentuuri asukohamaaks aitavad meil Mikseri hinnangul tugevdada oma ekspertiisi selles kasvava tähtsusega valdkonnas ja kinnistada kuvandit Eestist kui kõrgelt arenenud e-riigist.
«Siiski ei tohi me kauaks oma naba imetlema jääda, sest lisaks avalike e-teenuste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitsemeetmetele tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata ka küberjulgeolekut puudutavate rahvusvaheliste tavade ja lepete loomisele ja juurutamisele. Eesti on siingi olnud aktiivne, ent päriselt saame oma tublidust hinnata ikkagi tulemuste järgi,» märkis Mikser.
Tema sõnul on positiivne, et Eesti on vaatamata oma väiksusele suutnud silma paista ka arengukoostööd väärtustava riigina. Mikseri hinnangul on see tugevdanud Eesti mainet ja lubanud meil valjemal häälel kaasa rääkida olulistes rahvusvahelistes koostööformaatides.
Kindlasti peab Eesti järgmise parlamendi tööaja jooksul suutma Mikseri sõnul välja töötada meie arengukoostöö prioriteedid lisaks Afganistanile ka teistes enim abi vajavates riikides ja regioonides.
Üheks väljakutseks on tema hinnangul Eesti Aafrika-poliitika sõnastamine. «See ei saa olla kuigi ambitsioonikas, ent asjatundlikkuse kasvatamine selle tohutu potentsiaali, ent ka hiiglaslike probleemidega kontinendi osas on vältimatult vajalik, arvestades kasvõi meie peatset pürgimist ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks,» rääkis Mikser.
Eesti on tema hinnangul teinud õigesti, panustades oma kasinaid arenguabi vahendeid lisaks humanitaarabile ja ÜRO aastatuhande eesmärkide poole liikumisele ka sellesse, et aidata konsolideerida demokraatlikke reforme totalitarismi alt vabanenud riikides.
Samuti mainis Mikser, et majanduskriis, mis viis langusesse meie eksportturud, pani ka riigikogu väliskomisjoni pikkade kuude vältel keskenduma just Eesti väliskaubanduspoliitikale.
«Küsimuse kõrval, kas peaksime oma lähiümbruse kõrval pilgud pöörama ka Hiinale või ehk hoopis Indiale, ei ole me päriselt selgeks vaielnud ka seda, kas peaksime neile olulistele turgudele sisenema, kas pürgima sinna ettevõtjad eesrinnas ja riik kannul, valmis vajadusel toetama, või hoopis vastupidi,» märkis ta.
Samas peab riigikogu järgmine koosseis Mikseri sõnul tõenäoliselt langetama otsuse, millist koostöövarianti peab Eesti optimaalseks, et tagada parlamentaarne kontroll Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle, samuti peame võtma positsiooni Euroopa Vahemeremaade Parlamentaarse Assamblee (EMPA) ühisrahastamiseks välja pakutud ettepanekute suhtes.
Üks mahukam ja olulisim välissuhtlemise vorm on Mikseri hinnangul osalemine parlamentaarsete assambleede töös. «On tähtis, et valitav riigikogu suudaks langetada kaalutud otsuse, millised parlamentidevahelised organisatsioonid on Eesti välispoliitiliste huvide kaitsmise seisukohalt prioriteetsed ja millised vähemolulised. Väliskomisjon on pidanud olulisimaks Euroopa Nõukogu, NATO ja OSCE parlamentaarsete assambleede töös osalemist,» nentis ta.