Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas jõudsid erakonnad Kersti Kaljulaiuni?

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riigikogu vanematekogu kogunes täna taas presidendikandidaati arutama. Kersti Kaljulaid vanematekogu ees. | FOTO: Liis Treimann

Eile õhtul hakkas Toompea korstnaist peaaegu heledat suitsu tulema – riigikogu vanematekogu tegi Euroopa Kontrollikoja liikmele Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida presidendiks.

Laupäev

Laupäeva õhtust saadik olid telefonid, mille mõttelised traadid viisid Toompeale, Stenbocki majja ja Kadrioru lossi, lakkamatult hõivatud. Küsiti imestunult, et mis nüüd küll juhtus, kuidas president valimata jäi. Lükati süüd teistele ja põhjendati oma valmiskasti lasutud tühje sedeleid, et teisiti ju ei saanud. Aga üha rohkem kostis kõnedest muret: mis saab edasi?

Pühapäev

Öö magati ära. Reformierakonna juht ja peaminister Taavi Rõivas teatas avalikult, et on kutsunud koalitsioonipartnerite juhid Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski kohtumisele. Millal ja kus, see jäigi avalikkusele teadmata. Aga igal juhul nimetasid Rõivas ja Tsahkna juba pühapäeval tõsise kandidaadina presidendi kohale suursaadik Jüri Luike. Ossinovski tegi pika näo ja hakkas jonnima: teie tulete meile ütlema, kes võiks olla president!

Niipalju Ossinovski protest mõjus, et Rõivas ja tema nõuandjad said pühapäeva õhtuks aru, et Reformierakond ei saa kellegi nime välja pakkuma hakata. Valitsuse juhterakond on juba presidenti teinud küll ja küll – nüüd tuleb tagasi tõmbuda ja vähemalt avalikkuse ees presidenditeemaga mitte liialt lehvitada.

Avalikkuses vaeti pikki nimekirju inimestest, kes kõik sobiksid väga hästi presidendiks. Teiste seas nimetati ka Luike ja Euroopa Kontrollikojas üle aja töötavat Kersti Kaljulaidu.

Oma ametiaja kolmandal aastal sai riigikogu sotsiaaldemokraadist esimees Eiki Nestor esimest korda tõesti suure ülesande: juhtida riigikogus presidendiotsinguid, leida kompromisse. Just Nestori erakonna esimees Ossinovski ütles esmaspäeval avalikkusele, et neile meeldiks presidendikandidaadina hoopis Kaljulaid.

Esmaspäev

Esmaspäeval kogunenud riigikogu vanematekogu ehk juhatus ja fraktsioonide esimehed arutlesid protseduuri üle, nimesid nimetamata. Samal ajal käisid riigikogu koridorides ja fraktsioonides lakkamatud arutelud. Esmaspäeva õhtuks oli jõutud punnseisu: IRL, Vabaerakond ja Reformierakond olid pea sada protsenti Luige poolt. Üle 50 hääle oleks olnud koos.

EKRE oli küll oma esimehe Mart Helme suu läbi nimetanud näitena võimalikust kandidaadist juba laupäeval Jüri Luige nime, aga et protsessist maksimumi võtta ja ikka kõigele vastu olla, teatas EKRE, et kasutab Luige puhul hoopis vetot. Ehk EKRE Luike ei toeta ja teised ilmselt EKREga arvestada ei saa.

Keskerakonnas läks juba pühapäeval tõsiseks sisesõjaks ning presidendivalimistega on neil selle kõrvalt olnud vähe mahti tegeleda. Teisipäeval oli ilmne, et Luik võiks Keskerakonnalt mõne hääle ehk saada, aga Kaljulaiul oleks rohkem lootust. Kuigi Kaljulaid on olnud poliitikas Isamaaliidu-taustaga, aitab teda Keskerakonnale sobivamaks teha lähedane sugulus keskerakondlase Raimond Kaljulaiuga – nad on poolvend-poolõde.

Teisipäev

Teisipäeva lõuna ajal pooleli jäänud vanematekogu – vahepeal tuli riigikogus ka tavapärast tavapärast tööd komisjonides ning fraktsioonides kujunenud olukorra üle arutada – jätkus pärastlõunal. Ilmselt Reformierakond saatis meediasse vihje, et Luigel oleks 67 riigikogulase hääled koos. See pahandas sotse – neid, kes tahaks ka presidenti teha, tullakse meedias survestama.

Kaljulaiu vastu ei saanud olla IRL ja Vabaerakond – neisse kuulujatest paljudel on temaga ühist ajalugu Mart Laari teise valitsuse ajast. Juba kevadel räägiti Kaljulaiust kui võimalikust IRLi pakutavast presidendikandidaadist. Erakondadevahelisse võitlusse-enesenäitamisse, milleks presidendivalimised kuni läinud laupäevani kujunesid, ei oleks Kaljulaid ega ka Luik ühelgi tingimusel valmis asuma.

Õhtusesse vanematekokku jäid Reformierakonna esindajad pool tundi hiljaks: fraktsioonitoas läks valjuhäälseks vestluseks ja fraktsiooni esimees Urve Tiidus läks vanematekokku teatega, et Reformierakond eelistab Luike ja teine valik on Kaljulaid.

Eile õhtuks oli väidetavalt viis erakonda valmis Kaljulaidu toetama, aga Reformierakond oma toetust veel talle kindlalt ei andnud. Ka ilma Reformierakonnata oleks võimalik Kaljulaid tuleval esmaspäeval presidendiks valida – kui kõigi ülejäänud viie erakonna hääled peavad, on 71 häält koos.

Igal juhul kutsuti eilse päeva lõpuks Kersti Kaljulaid Toompeale, talle tehti ettepanek kandideerida riigipeaks ning täna läheb ta riigikogu fraktsioonidega kohtuma.

Täna õhtuks peaks olema selge, kas Kaljulaiust saab presidendikandidaat või mitte.

Ehk kas hele suits Toompea lossi korstnast tõuseb uuesti.

Tagasi üles