/nginx/o/2012/09/26/1340716t1h58d7.jpg)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutas täna koos vaheajaga viis tundi kestnud istungil haldusreformi seaduse põhiseaduslikkust.
Riigikohus arutas haldusreformi seaduse põhiseaduslikkust
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
4. oktoober 2016, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikk riigikohtu istung seljataga. Ilmselt oli see reformi keerukust arvestades möödapääsmatu etapp. Palju jäi ütlemata, aga ootame lahendit.
— Arto Aas (@ArtoAas) October 4, 2016
Istungil kuulati ära kõik menetlusosalised ehk omavalitsuste esindajad, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, justiitsminister ja riigihalduse minister, õiguskantsler ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja. Istungit juhatas riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Otsuse tegemise aeg selgub hiljem, teatas riigikohtu pressiesindaja.
Riigikohtult on haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist taotlenud 26 kohalikku omavalitsust: Kõpu, Juuru, Tõstamaa, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara, Ülenurme, Haaslava ja Karksi vallavolikogu ning Loksa linnavolikogu.
Riigikohtusse pöördunud omavalitsused vaidlustavad haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega, samuti demokraatia ning õigusselguse põhimõttega, teatas riigikohus.