Kellega koos me sõidame?

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Arter uuris, kes on need tegelased, kellega me harvemini või sagedamini bussi, rongi, lennukit või muud liiklusvahendit jagame.

Tüütu laps

Probleeme on ühtviisi nii pikkade kui ka lühikeste jalgadega. Pikkadega siis, kui need on sinu enda omad, nii et põlved suruvad vastu eesistuja seljatuge. Kui siis eesistuja oma seljatoe sulle mürtsti! sülle langetab, võid tänada õnne, kui ta oma hoolimatu manöövriga su põlvi ei purusta. Lühikeste jalgadega on häda siis, kui need kuuluvad sinu taga istujale. Jah, jutt käib lastest. Siis tuleb olla valmis, et saad mitu pauku vastu selga. Allameetritegelane arvab, et jalgadega seljatoe prõmmimine käib sõidu juurde. Tema on laps, talle ei saa seda väga pahaks panna. Küll on kurjast, kui allameetritegelase saatja, tavaliselt ema või isa, ei saa aru, et laps teeb midagi vääääga valesti.

Ja oleks see ainus probleem. Nad ka jonnivad – ja vanemad ei liiguta pahatihti lillegi, et last ohjeldada. Ei saa ju last keelamise ja korralekutsumisega traumeerida. Muidugi on lapsel ühissõidukis igav, sest tuleb pikalt paigal istuda. Siis ulatab vanem talle rahustuseks tahvelarvuti ning järgmise tunni või poolteist või koguni kaks saavad kõik ülejäänud kuulda neid imetabaseid, kuid tüütuseni korduvaid elektroonseid hääli, mis mängudega kaasas käivad – ja mida lapsevanem ei taipa vaikseks keerata. Sest ta teab: sel juhul hakkaks laps ju veelgi kõvema häälega jonnima.